Miks klassikalistel kujudel on väikesed peenised? Vastus on üllatav

Taavet

FOTO: SCANPIX

Võimalik, et paljudel on klassikalisi kujusid vaadates käinud peast läbi küsimus, et miks nende peenised on väikesed, mitte normaalsuuruses.

Kunstiajaloolane Ellen Oredsson selgitab seda oma leheküljel «How To Talk About Art History» ja vastus on üllatav, teatab Mirror.  

Üks selliseid kujusid on Itaalias Firenzes asuv Michelangelo Taavet, mis valmis 1504. aastal. Taavet on piiblitegelane, kes tappis hiiglase Goljati.

Taaveti kuju on 5,17 meetrit kõrge, kuid samas on kohe märgata, et genitaalid ei ole kehaga proportsioonis. Taavet ei ole ainus selline kuju, sama on märgata ka Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kujude juures.

Kunstiajaloolane Ellen Oredsson sai ühelt tema lehekülje lugejalt kirja küsimusega, et miks Taavetil on väike peenis, samas küsija vabandas rumala küsimuse esitamise pärast.

Oredsson vastas, et mitte ükski küsimus ei ole rumal ja teatas, et see küsimus on huvitav.

Ekspert selgitas, et klassikaliste kujude tegemise ajal oli mehekeha ideaal teistsugune kui nüüdisajal.

«Varasematel sajanditel arvati, et kui mehel on väike peenis, siis see näitab suuremat viriilsust, sigitamisvõimet ja intelligentsust. Tänapäeval hinnatakse märgatavalt suuremaid peeniseid. Neil kujudel on veel see nüanss, et peeniseid ei ole kunagi näidatud erekteerunult,» selgitas Oredsson.

Ajaloolane Kenneth Dover selgitab oma raamatus «Homoseksuaalsus Vana-Kreekas», et seal seostati suuri peeniseid liigse lõbujanu, inetuse ja rumalusega.

Oredsson knnitas seda öeldes, et on mõningaid antiikaegseid kujusid, millel on suured peenised, kuid need kujud on siis rumaluse ja inetuse kehastused. Ta lisas, et väikese peenisega kujud jätavad vaatajale esteetilisema ja «puhtama» mulje.

«Taaveti keha ja nägu vaadates on näha, et need on pinges ning kangelane on valmis vastasega võitlema. Seega võis Michelangelo näidata, et Taaveti keharõhk teistel osadel, mitte peenisel,» nentis asjatundja. 

Tagasi üles