USA Carnegie instituudi globaalökoloogia osakonna teadlaste sõnul võis Mongoli impeeriumi rajaja Tšingis-khaan olla julm vallutaja, kuid samas tekitas olukorra, mis lubab teda keskkonnasäästjaks nimetada.
Tšingis-khaan mõtles ökoloogiliselt?
Tšingis-khaan ja ta armee tappis nii palju inimesi, et paljud piirkonnad jäid inimtühjaks ning põldude asemele kasvasid uuesti metsad, kirjutab Daily Mail.
Uurijate sõnul aitas see 13. -14. sajandi elanud valitseja atmosfääris kahandada süsinikdioksiidi hulka 700 miljoni tonni võrra.
«Umbes 40 miljoni inimese hukkumine tähendas seda, et suured maa-alad jäid sööti ning seal hakkas kasvama mets, mis absorbeeris süsinikdioksiidi,» selgitasid teadlased.
Keskkonnakaitsjatel võib olla raske sellist fakti aktsepteerida, kuid ökoloogide sõnul oli Tšingis-khaani vallutused tegelikult esimene dokumenteeritud tegevus, mis aitas kaasa kliima stabiliseerimisele.
«Siiani on levinud arvamus, et kliimamuutus sai alguse alles tööstusrevolutsiooni ajastul. Tegelikult hakkas inimkond Maa kliimat mõjutama tuhandeid aastaid tagasi, kui hakati metsi maha võtma ja põllumajandusega tegelema,» selgitas uurija Julia Pongratz.
Carnegie instituudi uurijad vaatlesid ka teisi ajaloosündmusi, milles hukkus palju inimesi ning mis selle tõttu võisid ka kliimat mõjutada. Nendeks olid katkuperiood keskaegses Euroopas, Hiina Mingi dünastia langus ja sellest tulenenud probleemid ning Ameerika vallutamine.
Ka nende ajalooliste sündmuste tagajärjel jäi maa sööti ja mets hakkas uuesti kasvama, puhastades sellega õhku.
Tšingis-khaani loodud Mongoli impeerium püsis 1,5 sajandit ning see kattis 22 protsenti maakera pinnast.
Samas suutis see valitseja vähendada atmosfääris süsinikdioksiidi hulka rohkem kui ükski teine despoot. Uurijate sõnul ei olnud teistel uuritud ajalooperioodidel see nii efektiivne.
Tšingis-khaan, sünninimega Temutšin, (1155 või 1162–1227) oli läbi ajaloo suurima riigi, Mongoli impeeriumi rajaja ning suurkhaan.
Ta vallutas kahekümne aasta jooksul enamiku Hiinast, Kesk-Aasiast ja Lõuna-Siberist.