Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Pildid: ameeriklane soovib siirdatud kätest vabaneda, kuna need ei liigu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy

Ameeriklane Jeff  Kepner sai revolutsioonilise siirdamisoperatsiooniga uued käed, kuid ta ei soovi neid enam, kuna need ei liigu, rikkudes ta elu.

Kepner oli USAs esimene, kellele kirurgid tegid mõlema käe siirdamise pärast seda, kui ta oma käed 1999. aastal bakteriaalse nakkuse tagajärjel kaotas, edastab The Independent.

Enne operatsiooni kasutas mees proteese, millega ta sai teha igapäevalus vajalikke toiminguid.

2009. aastal sai ta uued käed operatsiooniga, mis oli maailmas esimene kahe käe siirdamine ning mees sõnas pärast edukat operatsiooni, et ta saab oma naist jälle kätevahel hoida.

Kepner ei soovi enam siirdatud käsi, kuna ta ei saa neid tegelikult kasutada, vaid proteese, mille abil ta saaks tavalist elu elada.

«Alates siirdamisest ei ole ma saanud käsi täies mahus kasutada. Ma ei saa nende abil midagi eriti midagi teha. Olin lihtsalt katsejänes,» teatas ameeriklane.

Lisaks kätele kaotas Kepner kogu ta keha haaranud infektsiooni ja sepsise tõttu ka jalad.

Ameeriklase sõnul oli ta teadlik, et Pittsburghi ülikooli haiglas toimunud üheksatunnine operatsioon ei pruugi õnnestuda. Talle tehti hiljem lisaoperatsioone, et käed korralikult liikuma hakkaksid ja tunnetus tekiks, kuid seda ei juhtunud.

Kepneri teatel ei taha ta enam operatsioone, mille eesmärgiks on ta käed tööle saada, pigem eelistab ta proteese.

Pittsburghi ülikooli meditsiinikeskuse jäsemete siirdamisprogrammi juhi Vijay Gorantla teatel on nad kahe aasta jooksul arutanud nii Kepneri kui ta pereliikmetega käteprobleemi.

Arsti sõnul ei ole mehe organism võõraid käsi tõrjunud ning kui teha veel paar väikest operatsiooni ja füsioteraapiat, võivad ta käed tööle hakata.

Arstiteadlaste sõnul näitab Kepneri juhtum, millised võivad olla tulemused, kui tehakse eksperimentaalne operatsioon, kus patsient on katsejänes. 

Tagasi üles