Puulehtede abil selgus, mis juhtus 82 aastat tagasi Belgia kuningaga

Belgia kuningas Albert I Foto: Wikipedia.org

Kui Belgia kuningas Albert I 1934. aastal suri, siis arvasid paljud, et ta mõrvati kas poliitilisel või eraelulisel põhjusel, kuid hiljutine uuring näitas, et kuningas hukkus mägironimisõnnetuses.  

Ardennides Marche-les-Damesis roninud kuningas oli üksinda ja see tekitas ta saatuse kohta palju spekulatsioone, kuna kuningas oli kogenuid ronija, kes oskas  ohte hästi hinnata, edastab Yle.

58-aastasena elu kaotanud Albert I oli oma eluajal populaarne kuningas, kes Esimese maailmasõja ajal kaitses oma riiki Saksamaa eest olles ise rindel, mille tõttu ta sai hüüdnimeks Sõdurkuningas.

Selle kuninga surmaga on seotud veel üks nüanss. Teise maailmasõja ajal natse toetanud ja Adolf Hitlerit ülistanud Briti ohvitser Graham Seton Hutchinson süüdistas prantslasi, et need mõrvasid Albert I, kuid tahtsid selles lavastada süüdi sakslased.

Belglased korjasid kuninga surmapaigast mälestuseks puulehti, oksi ja kivisid, millel oli monarhi veri.  Belgia võimud pidid liiga agarate suveniirikorjajate tõttu kuninga surmaala eraldama okastraadi abil, et inimesed kogu tõendusmaterjali laiali ei tassiks.

Belglasest ajakirjanik ostis aastakümneid hiljem oksjonilt kuninga surmapaigast korjatud puulehti ja viis need uurimiseks Genti ülikooli, kus kinnitati, et lehtedel on inimveri.

Leuveni ülikooli teadlased tegid hiljuti uue uuringu, milles võrdlesid lehtedelt leitud DNAd Albert I elusolevate sugulaste DNAga. Uuring näitas, et lehtedel olev veri oli Albert I oma.

Võrdluseks saadi DNAd Albert I ema- ja isapoolsest liinist: emapoolt pärines võrdlus DNA Saksa parunessilt Anna Maria von Haxthausenilt ja isapoolt Bulgaariast Simeon Borisov Sakskoburggotskilt, kes oli 1940. aastatel Bulgaaria viimane kuningas ja 2000. aastate alguses peaminister.

Uuringut juhtinud Maarten Larmuseau sõnas, et kuigi nüüd on teada, et kuningas hukkus mägironimisõnnetuses, on vandenõuteooriad visad kaduma.

Paigas ei saanud läbi viia tänapäevast krimiuuringut, sest ülejäänud tõendusmaterjal tassiti üle 80 aasta tagasi laiali. Samuti ei ole enam elus neid, kes saaksid rääkida, milline nägi õnnetuspaik välja 1934. aastal.

Bioeetiku Pascal Borry teatel saab sellistel juhtumitel mõningast infot vaid  geneetilise kaardistamise abil ja Albert I puhul nii tehtigi.

Albert I (8. aprill 1875 – 17. veebruar 1934) oli Belgia kuningas 23. detsembrist 1909 kuni surmani.