Psühhoterapeut: tänapäeva vaatenurgast ei olnud keiser Nero hull, vaid oma ajastu «laps»

Keiser Nerot kujutav büst Foto: SCANPIX

Saksamaal Trieris avati näitus «Kaiser, Küntsler und Tyrann» (Keiser, kunstnik ja türann), mis räägib Vana-Rooma keisri Nero elust ning mille jaoks Austria psühhoterapeut Harald Aschauer tegi keisri psühhoanalüüsi.

Ajaloolistes dokumentides kujutatud Nerot psühhootilise hulluna, kes oli väga vere- ja tapahimuline ning pahede küüsis, kuid nüüdne uuring lükkas osa sellest ümber, edastab Yle. 

Aschauer uuris Nero vaimset tervist lähtudes tänapäevastest psühhoanalüüsi kriteeriumitest ja leidis, et seda keisrit ei saa täiesti hulluks pidada, sest tal puudusid mitmed psüühilised haigustunnused, pigem oli ta oma ajastu «laps».

Keiser Nero, sünninimega Lucius Domitius Ahenobarbus, valitses 54 – 68 pKr. Tema elust kirjutasid mitmed Rooma ajaloolased, kaasa arvatud Suetonius, Cassius Dio, Tacitus ja Plinius vanem.

Nero ema Agrippina ja isa Gnaeus Domitius Ahenobarbus olid sugulased ning nende geenidest 12,5 protsenti olid identsed. Teada on, et sugulaste järglastel on suurem oht haigestuda pärilikesse haigustesse ja sündida puudega.

Rooma esimsesed viis keisrit kuulusid Juliuste-Claudiuste dünastiasse, Nero oli selle dünastia viimane keiser.

Selle dünastia keisritel oli mitmesuguseid vaimseid kõrvalekaldeid ja terviseprobleeme. Näiteks Augustus kartis pimedust ja vett, Tiberiusel oli kaasa sündinud haavandtõbi, Caligula oli maniakaal-depressiivne ning Nero kasuisal Claudiusel oli verbaalsed krambid, mis võivad tänapäeva mõistes viidata Tourette´i sündroomile.

Keiser Nero kohta hakkasid juba ta valitsemisajal liikuma hirmuäratavad jutud. Üks neist oli see, et ta süütas Rooma, et ehitada see linn üles oma nägemise järgi ja anda nimeks Neropol. Hiljem aga aeti 18. – 19. juulil 64. aastal pKr toimunud suurpõleng kristlaste süüks ja neid hakati taga kiusama.

Väidetavalt tappis Nero oma raseda abikaasa Poppea Sabina, lüües teda jalaga kõhtu ning andis mitu korda käsu tappa oma ema Agrippina ja veel teisi pereliikmeid.

Samas aga ei suutnud ta taluda negatiivseid uudiseid ja sageli minestas kui neid kuulis.

Ajaloolased on aastasadu üritanud saada teada, kas need lood vastavad tõele või on keiser Nero vaenlaste väljamõeldised. Teada on, et Nero poliitilised vastased tegid kõik, et teda halvas valguses näidata.

Mis puudutab mõrvadesse, siis see oli Rooma impeeriumis võimul olnud ladviku tavaline võistlejate kõrvaldamise viis. Keisrid pidid pidevalt olema valves ja vaatama üle õla, sest oli palju neid, kes intriige punusid ja võimu endale tahtsid.

Tänapäeval on nii tava- kui poliitilised mõrvad kuriteod, kuid Vana-Roomas olid need osa võimumehanismist.

Väidetavalt oli Nero seksuaalsed ihad väga suured, ta olevat seksinud niiöelda kõigega, mis ette jäi ja liikus. 

Nero suurimaks unistuseks olevat olnud mitte keisriks olemine, vaid näitlejaks saamine. Mitmete ajaloolaste sõnul olevat Nero vahetult enne surma öelnud: «Millisest kunstnikust te ilma jääte!»

Harald Aschaueri sõnul ei suutnud Nero end sageli kontrollida, kuid otsesed tõendid psüühiliste haiguste kohta puuduvad.

«Ajaloolistes dokumentides kirjeldatut ei saa võtta sõnasõnalt. Tal ei olnud foobiaid ega teisi häireid, mis viitaksid sügavatele psühholoogilistele probleemidele,» teatas psühhoterapeut.

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) on välja andnud psüühiliste haiguste klassifikatsiooni. Nero puhul võib-olla sobiks sellest suurest nimekirjast ainult nartsissistlik isiksushäire.

Psühhiaatrid määravad patsiendi haiguse üheksa kriteeriumi põhjal, Nerol oli olemas neli kriteeriumit.

«Nende nelja kriteeriumi põhjal ei saa veel öelda, et Nerol oleks olnud vaimne haigus või kõrvalekalle,» teatas Aschauer.

Psühhoterapeut rõhutas, et Nero puhul mängis rolli meeleolude kõikumine, võimuiha, grandioossed eesmärgid ja naudingud, vahel oli ta kättemaksuhimuline ja vägivaldne.

Aschaueri sõnul võeti psühhiaatrias alles hiljuti kasutusele diagnoos – hübriidsündroom ning Nero võib selle alla sobida.

Psühhoetrapeut rõhutas, et samas oli Nero avara pilguga, tulevikku suunatud, teadmishimuline ja nutikas.

«Nero on oma ajastu «laps», ta sobis siis kehtinud ühiskondlikesse raamidesse. Psühhiaatria vaatevinklist ei olnud ta väga ebainimlik türann,  pigem tavaline Rooma keiser, kellel olid oma nõrkused ja tugevused nagu meil kõigil,» lisas ekspert.

Wikipedia: Nero (15. detsember 37 – 9. juuni 68 pKr) oli Rooma keiser 54 – 68 ning viimane Juliuste-Claudiuste suguvõsa keiser. Nero adopteeris ta vanaonu Claudius kui oma pärija ja järglase. Ta saigi Rooma keisriks 54. aastal pärast Claudiuse surma.