Asjatundjad jälgivad hoolega USAs Yellowstone`i rahvuspargis asuvat supervulkaani, kuna selle purske tagajärjel võib kaks kolmandikku USA alast elamiskõlbmatuks muutuda.
Yellowstone`i vulkaani purse muudaks kaks kolmandikku USAst elamiskõlbmatuks?
See vulkaan on kolm korda võimsalt pursanud – 2,1 miljonit, 1,3 miljonit ja 640 000 aastat tagasi, kirjutab foxnews.com.
Vulkaan asub Wyomingi osariigi loodeosas ja selle suurus on 55 kilomeetrit korda 72 kilomeetrit.
Asjatundjate sõnul võib see vulkaan välja paisata nii palju tuhka ja vulkaanilisi jäätmeid, et see tapab kõik 1600 kilomeetri raadiuses. Tuhakihi paksus võib ulatuda kolme meetrini.
Toksilised ained saastavad õhu, sundides miljoneid inimesi oma kodud maha jätma ja põgenema.
Yellowstone´i supervulkaani uurivate teadlaste sõnul tekib just selline olukord, kui see vulkaan nüüd üle 600 000 aasta uuesti purskama hakkaks.
Alates 2004. aastast on onud märke, et see supervulkaan kerkib aastas umbes 7,5 sentimeetrit.
Arvatakse, et maapinna tõusu põhjustab suure magmakoguse kerkimine, valgudes kümne kilomeetri sügavusel asuva magmakambri ülaossa, mis selle tagajärjel paisub.
«Kui magma on kümnete kilomeetrite sügavusel, siis see ärevust ei tekita. Kuid kui magma jõuab 2-3 kilomeetri juurde, on olukord ohtlik,» selgitas Utahi osariigi ülikooli geofüüsik Robert Smith.
Yellowstone'i rahvuspargi all asuva hiigelsuure magmakambriga vulkaan purskas viimati 640 000 aasta eest, kuid sel on olnud ka 30 väiksemat purset, millest kõige hiljutisem oli 7000 aastat tagasi.
640 000 aasta taguse purse tekitas selle, et magmakamber vajus kivimite all kokku. Sellest jäi järgi lohk, mis kannab nimetust kaldeera. Kui tavaliste kaldeerade suurus on paar kilomeetrit, siis Yellowstone´i oma saab mõõta kümnetes kilomeetrites.
Asjatundjate sõnul see supervulkaan küll «liigutab end», kuid maapinna tõus ei viita sellele, et ta nüüd kohe purskama hakkaks. Vulkaanipurse võib tulla tuhandete või isegi kümnete tuhandete aastate pärast.