Kunstiajaloolased: «Püha õhtusöömaaja» maalil süüakse angerjat

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leonardo da Vinci maal «Püha õhtusöömaaeg»
Leonardo da Vinci maal «Püha õhtusöömaaeg» Foto: wikipedia.com

Kunstiajaloolased tegid kindlaks, mida sõid kuulsa renessansikunstniku Leonardo da Vinci maalil «Püha õhtusöömaaeg» kujutatud isikud.

Kunstiajaloolaste kinnitusel sõid Jeesus ja tema jüngrid angerjat ja apelsine, mitte leiba ja lambaliha, nagu varem arvati, edastab Daily Mail.

Kunstiajaloolane John Varriano sõnas, et apelsinid ja angerjad paljastusid 1997. aastal pärast selle maali restaureerimist.

Varriano sõnul olid angerjad ja apelsinid Da Vinci ajastul trenditoit ning iga jõuka majapidamise laual olid need kaks toiduainet.

«Uurisin ajaloodokumente ja sealt paljastus, et angerjad olid kuulsa kunstniku üheks lemmiktoiduks,» lisas Varriano.

«Püha õhtusöömaaeg» on üks kuulsamaid Leonardo da Vinci maale, mis valmis aastatel 1495–1498. See on maalitud Milano Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi kunstniku kasutatud uuenduslik värv, osaliselt marodöörid ning 1945. aasta sõjapurustused, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad.

Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba 1642. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada.

Maali mõõtmed on 420 korda 880 sentimeetrit.

Selle maali puhul on igale apostli näole antud täpne reaktsioon Jeesuse sõnadele, et üks nende seast teda reedab. Kõigil kaheteistkümnel apostlil on erinev reaktsioon uudisele -  ilmed peegeldavad variatsioone vihast ja ehmumisest.

Tagasi üles