Siiditee koosnes ajaloolistest kaubateedest Hiinast Vahemeremaadeni ja tagasi, kuulsaimaks kaubaks oli siid ja sellele teele jäi palju tollaseid suurlinnu.
Siiditeel ei liikunud ainult karavanid, vaid ka haigused
Kaupmehed vedasid Siiditeel lisaks siidile veel paljusid kaupu, kuid seda teed mööda kulgesid ka uued ideed, tehnoloogia ja religoon, edastab seeker.com.
Ühendkuningriigi ja Hiina teadlaste uuring näitas, et sel kaubateel olid ohuks parasiidid ja mitmesugused haigused, mis liikusid koos inimeste ja loomadega ühest paigast teise.
Uurijate sõnul on haiguste leviku üheks tõendiks 2000-aastased «hügieenipulgad», mida kasutati latriinides.
Sellisesid leiti 1992. aastal Hiinast Ganzu provintsist Xuanquanzhist, mis oli iidsel ajal Siiditeele jäänud linn. Need pulgad olid valmistatud kas puust või bambusest ning ühe otsa ümber oli keritud kalts.
«Leidsime kivistunud väljaheite seast seitse sellist pulka,» teatasid Cambridge´i ülikooli Hiina ajaloo asjatundjad Hui Yuan Yeh ja Piers Mitchell.
Nende pulkade vahendusel levisid paljud parasiitide tekitatavad haigused. Kuigi Siiditee kulges enamjaolt kuivades paikades, kus mitmed niiskust vajavad parasiidid ei oleks saanud ellu jääda, leidus neid siiski kunagistes latriinides, kuhu need jõudsid inimväljaheidetega.
«Meie uuring oli esimene, mis tõendas arheoloogiliste leidude abil Siiditeel haiguste levikut. Haigused liikusid koos inimestega väga kaugele,» teatas kaasautor Hui Yuan Yeh.
Mitmed parasiidid elavad inimeste maksas ja suudavad kuue kuu jooksul päevas muneda kuni 4000 muna.
«Kui parasiidiga nakatunud isik läheb WCsse, siis sealse väljaheite abil jõuavad parasiidid järgmise peremeesorganismini, kelleks võivad olla mageveekalad. Järgmiste inimeste nakatumine parasiitidega võib toimuda näiteks toore kala söömisel,» selgitas uuringu läbi viinud Mitchell.
Teadlaste sõnul võis Siiditeel kulgenud inimeste seas olla palju neid, kellel oli maksakaan, kes tekitas kõhuvalu, kõhulahtisust, naha kollasust ja maksavähki.
Üle 6000 kilomeetri kulgenud Siiditee ulatus Hiinast Rooma impeeriumi ja Venemaani, olles populaarne Hiina Hani dünastia ajal, 202 eKr kuni 220 pKr.
Siiditeed kasutasid lisaks kaupmeestele ka palverändurid, mungad, sõdurid ja nomaadid.
Teadlaste sõnul võisid selle tee abil levida ka sellised rasked haigused nagu muhkkatk ja leepra.
«Lisaks Siiditeele liikusid nimetatud haigused Hiina ja Euroopa vahel ka teisi teid pidi. Nagu näiteks lõunas asuva India ning põhjapoolsete Mongoolia ja Venemaa kaudu,» nentis Mitchell.
Ta lisas, et Siiditee oli maailma üks suuremaid liikumiskoridore, mille kaudu mitmed haigused, kaasa arvatud nakkushaigused levisid.