Mehhikos Jucatani poolsaarel on veealune Zapote koobas, milles asuvad kellakujulised stalaktiidid pakuvad võimast vaatepilti.
Pildid: Mehhikos Jucatani poolsaare koopas on «põrgukellad»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle fenomeni jäädvustas itaallasest sukelduja ja fotograaf Rino Scorbani, kelle sõnul asuvad need loodusimed cenote´is, mis on karstilehter, kus on palju lubjakivi, edastab Caters News.
Niinimetatud põrgukelli on selles karstilehtris erinevas suuruses, alates imepisikestest kuni inimesesuuruseni.
Geoloogide sõnul tekivad need lubjakivimoodustised koopa laest tilkuva vee abil. Enamik stalaktiite on teravaotsalised, kuid vastavalt vee tilkumisele võib neid olla erineva kujuga, ka kellakujulisi. Arvatakse, et kellakuju tekkimisel võib mõnes paigas lisaks veele mängida rolli ka tuul.
Mehhiko Jucatani poolsaare cenote´i «kellade» täpne tekkemehhanism ei ole teada.
«Tegemist on unikaalsete stalaktiitidega, mille nägemine ja jäädvustamine tekitas emotsioone. Vaatasin hiljem neid fotosid korduvalt,» lausus fotograaf.
Mehhiko alal elanud iidsete maiade jaoks olid cenote`id puhta vee allikad ja nende juures asusid mitmed maiade asulad. Geoloogide arvates on Mehhikos umbes 6000 cenote´i, millest vähem kui pooli on uuritud.