Kellele andis Vincent van Gogh oma äralõigatud kõrva?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. juuli 2016, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstiajaloolased ja –ajakirjanikud jõudsid jälile, kellele andis Hollandi kunstnik Vincent van Gogh oma äralõigatud kõrva, selleks osutus farmeri tütar Gabrielle Berlatier.
Äsja ilmus uus van Goghi elulooraamat «Van Gogh´s Ear: The True Story» (Van Goghi kõrv: tegelik lugu), mille kohaselt lõikas kunstnik hullusehoos ära kogu oma kõrva, mitte osa, nagu varem arvati, edastab BBC.
Raamatus viidatakse Gabrielle`i nimelisele naisele, kes töötas Arles´i bordellis teenijana ja kes sai kunstnikult kummalise kingituse. Van Gogh olevat oma kõrva üle andes öelnud, et naine hoiaks seda hoolikalt.
Van Goghist raamatu kirjutanud Bernadetta Murphy sõnul lubas ta Gabrielle´i järeltulijatele, et hoiab esiema nime saladuses seni, kuni nad annavad loa see avalikustada.
Väljaande The Art Newspaper kunstireporterid jõudsid Prantsusmaa Pariisi Pasteuri instituudi arhiivis naise nime jälile. Ilmnes, et kunagi bordellis teenijana töötanud Gabrielle Berlatier`d hammustas koer, kelle oli marutõbi ja ta sai selle tõttu ravi. Oletatakse, et van Gogh nägi kõrva naisele andes, et see võib naist aidata.
Van Gogh lõikas oma kõrva ära 1888. aasta detsembris Arles`is ning alates sellest on nii ajakirjanikud kui ajaloolased üritanud lahendada seda kõrvajuhtumit.
Ajaloolaste andmetel olid Gabrielle ja van Gogh tuttavad ja usaldasid üksteist.
Kunstniku kõrva saanud naise ümber spekuleeriti pikka aega. 1936. aastal ilmus artikkel, milles viidatakse 1888. aastal juhtumit uurinud politseinikule ja siis oletati, et naise nimi oli Rachel, mis võis olla Gabrielle`i hüüdnimi.
Van Gogh tegi 27. juulil 1890. aastal enesetapukatse, tulistades end viljapõllul rinda, kuid ta oli kogenematu laskja ja selle tõttu jäi ellu. Ta lahkus omal jalal, minnes arsti juurde.
Kuna ta kehas oli kuul, siis hakkas tal tervis halvenema ja ta suri 29 tundi pärast tulistamist. Kunstnik maeti 30. juulil Auvers-sur-Oise´i kalmistule.