Täna tähistatakse mitmel pool Kuu päeva, 15 fakti Kuu kohta

Maa kaaslane Kuu Foto: SCANPIX

Kuu on inimkonda alati lummanud, kuid täna, 20. juulil tähistatakse maailma mitmes paigas Kuu päeva, mis on pühendatud meie planeedi kaaslasele.

15 fakti Kuu kohta:

Maalt on nähtav vaid 59 protsenti Kuust.

Kuu diameeter on vaid veerand Maa diameetrist ehk teoreetiliselt mahuks Maa sisse umbes 49 Kuud.

Kuu on meie päikesesüsteemis suuruselt viies kaaslane, meie süsteemi suurim kuu on Ganymedes, Jupiteri üks neljast kaaslasest.

Kuul toimuvad värinad, mida on nelja tüüpi: termaalsed, sügavad, meteoriitide tekitatud ja pindmised.

Kuul ei leidu vett ega esine tuult ja vihma, selle tõttu jäävad astronautide jalajäljed sinna miljoniteks aastateks.

Kuul puudub atmosfäär, mille tõttu on seal varjud väga tumedad.

Teadlased vaidlevad seni, kuidas Kuu tekkis, välja on käidud mitu teooriat, ka vandenõuteooriaid.

Kuu pinda katab kosmiline tolm, mis on inimestele ohtlik. Oletatavalt lõhnab Kuul püssirohu järele.

Kuu ei ole ideaalselt ümar, pigem kanamunakujuline.

Meie päikesesüsteemi suurim kraater asub Kuul, selle diameeter on 2480 kilomeetrit.

Kuu on Maast 81 korda kergem.

Kuul puudub magnetväli ja selle tõttu ei ole seal võimalik kompassi kasutada.

Eugene Shoemaker oli ameeriklasest kuulus geoloog ja astronoom, kelle unistuseks oli külastada Kuud, kuid see ei täitunud. Pärast surma 1997. aastal jõudis ta siiski Kuule, kuna NASA lasi ta tuha astronautidel seal laiali puistata.

Kinnitamata andmetel on astronautidest jäänud Kuule üle 181 400 kilogrammi erinevat prahti.

Täiskuu on viis korda säravam kui poolkuu.