/nginx/o/2010/08/17/419065t1h1cd1.jpg)
Tallinna Wismari haiglas on võõrutusravil viiendat kuud rase naine. Ta on 17. eluaastast alates tarvitanud fentanüüli ehk «valget hiinlast», mis levib Eestis noorte hulgas nagu vähkkasvaja ja on kümneid kordi kangem kui heroiin, tekitades sõltuvuse juba esimesest doosist.
17-aastane naine: Alguses tarvitasin niisama, siis hakkasin süstima. Miks? Aga sellepärast, et selle hankimiseks on vaja vähem raha. Kui süstid, siis doos on väiksem ja efekt suurem. Hiljem muidugi efekt oli väiksem, kuid tarvitasin ikka, et enesetunne «normaalne» oleks. Et saaksin elada.
Esimene laps võeti sellel noorel naisel juba sünnitusmajas ära, sest ta ei suutnud narkootikumidest loobuda.
Noor naine: Minu mees istus juba vanglas. See, kelle laps see oli ja ma ei tundnud selle pärast mitte midagi, lihtsalt tarvitasin narkootikume.
Sellel lapsel on uus pere, mul on temast foto, ta on justkui minu koopia. Ta on ilus poiss, aga talle anti teine nimi. Nad ikka küsivad, kuidas minul läheb ja kui poiss suureks kasvab, siis nad tahavad ikkagi öelda, et tal on teine ema - mina. Võib-olla ma ka näen teda.
Pärast lapsest ilma jäämist sisustasid noore naise päevi narkootikumid ja vargused.
Seniks kuni naine otsustas sõita Saksamaale, riiklikusse rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta suutis ilma narkootikumideta hakkama saada kaks ja pool aastat. Seejärel aga hakkas taas kõik uuesti, kuni ta jäi jälle rasedaks.
Viiendat kuud rase naine räägib: «Praegu on kõik normaalne, ma ei tarvita juba neli kuud narkootikume. Noh, ühe kuu veel tarvitasin tegelikult, aga ma ei teadnud, et olen juba rase. Ootan tüdrukut ja lapsega kõik on korras. Ta on normaalne, kasvab kõhus ja kõik on hästi.
Ja seda last ma tahan ise kasvatada. Seda last ma ei anna enam mitte kellelegi. Ühe lapse juba kaotasin ja nüüd, seda ei anna ma mitte kellelegi!
Pelgulinna sünnitusmaja sotsiaaltöötaja Marita Ilmoja sõnul tahab enamik narkomaane ise oma lapsi kasvatada, kuid vaid vähesed saavad sellega ka tegelikult hakkama.
Marita Ilmoja: Nad tavaliselt ei hinda adekvaatselt oma seisundit või seda, millest nad elatuma hakkavad, kuidas nad seda last kasvatama hakkavad, sõltumata sellestki, et neil enamasti on juba mitmes sünnitus. Kõik need lapsed on just narkosõltuvuse tõttu nende perest eemaldatud.
Nad on ikkagi leidnud endale uue armastuse või siis on neil seesama mees kogu aeg ja ikkagi näevad lootust tulevikku - et nemad tahavad seda last saada, nad tahavad teda kasvatada ja naljalt ükski narkomaan oma lapsest ei loobu.
Ka viiendat kuud rase olev naine on veendunud, et suudab tagada lapsele turvalise kodu.
Ka tema mees käib nüüd tööl ja on enda sõnul pühendunud pereelule ning siirdunud ka võõrutusravile.
17-aastane naine: «Nüüd ma saan aru, mis on laps ja mis on normaalne elu ning mis on perekond. Ma tean, et selle mehega, kellega ma elan, ta tarvitas küll palju aega narkootikume... Aga, kui me saime teada, et meil tuleb laps... Ta sai kohe teiseks inimeseks ja mina ka. Esimene kord elus ma ei tahagi narkootikume. Mul on nüüd laps ja mitte midagi rohkem ei ole vaja.»
Positiivseid erandeid on, kuid väga vähe.
Spetsialistide sõnul tabab endisi narkomaane varem või hiljem taas langus ning pöördumine narkootikumide juurde ja kannatajateks on lapsed.
Marita Ilmoja: «Nad vääratavad, nad ei pea seda režiimi. Mingisugunegi negatiivne elumuutus tekitab uue tagasilanguse. Nad hakkavad uuesti süstima või tarbima. Nad lihtsalt ei oska eluraskustega toime tulla.»
Vaata õõvastavat videot!