Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Milline on Türgi presidendi kulissidetagune elu?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Recep Tayyip Erdoğan  ja Ermine Erdoğan
Recep Tayyip Erdoğan ja Ermine Erdoğan Foto: SCANPIX

Paljud türklased ei pruugi teada, et nende president Recep Tayyip Erdoğan elab kulisside taga väga luksulikku elu, ta aastasissetulek on üle 50 miljoni euro, tal on pidevalt šoppav abikaasa Emine ning elukohas 2000 eurot rull maksev siidtapeet. Türgi esipaar elab 600 miljonit eurot maksma läinud palees, mis upub luksusesse.

Lääne meediaallikate andmetel on Erdoğanide vara suurus 165 miljonit eurot ja neile kuulub kolm paleed.

Türgi esileedi põhitegevuseks tundub olevat Euroopa pealinnades šoppamas käimine ning kalliste rõivaste ja antiigi ostmine. Emine Erdoğani sõnul elab ta tagasihoidlikult, valmistades palee köögis ise õunaveiniäädikat.

Teada on, et iga neljandal türklasel on raske eluga toime tulla ja nad elavad allpool vaesuspiiri. Kaks miljonit türklast teenib vaid kolm eurot päevas, samas kui esileedi joob teed, mille kilohind on 1800 eurot, tehes seda kullatud tassist hinnaga 300 eurot.

Türgi esileedi sattus ilkumise alla, kui ta mehe partei üritas teda näidata väga kokkuhoidliku sendiveeretajana. Sotsiaalmeedias nimetati presidenti ja ta naist pärast seda silmakirjalikuks.

Türgi esileedi käis hiljuti Brüsselis, kus tema tõttu suleti kaubanduskeskuse peasissepääs teistele ostjatele, et ta saaks rahus šopata.

Esileedi on seisukohal, et Ottomanide impeeriumi aegsed haaremid ei olnud naiste orjastamiskohad, vaid haridusasutused. Selle tõttu sattus ta naeru alla nii kodu- kui välismaal.

Türgi president lasi endale ehitada pealinna Ankara lähistele uhke palee, mida ümbritseb rohkem kui nelja ruutkilomeetri suurune ala.

Palee ehitamisel ei ole millegi pealt kokku hoitud. Sisutuses on kasutatud 2000 eurot rull maksvat siiditapeeti ning seal on sadu kahe poolega uksi suuruses 3,2 korda kaks meetrit. Väidetavalt on nende uste koguhind kuus miljonit eurot, kuid kui juurde lisada veel 450 tavalist ust, siis palee uste koguhinnaks võib olla üle 30 miljoni euro.

34 000-ruutmeetrise palee vaipadele olevat aga kulunud rohkem kui 30 miljonit eurot.

Kriitikute sõnul on Erdoğanil nii luksuslik palee, et isegi Iraagi diktaator Saddam Hussein oleks kade olnud. 2006. aastal hukatud Husseini tunti kui vääriskivide kogujat ja luksusearmastajat.

Türgi opositsiooni arvates meenutab nende presidendi palee pigem mõnd Hiina raudteejaama, mitte ei viita kunagisele Ottomanide impeeriumi hiilgusele.

Türgi presidendi palee ehitamise kulud olid algselt plaanitust kaks korda suuremad, kuid Erdoğani arvates aitab selline palee maailmale näidata, et «Türgiga ei tasu mängida».

Türgi ajakirjanikud uurisid enne uue palee ehitamist Erdoğanilt, et miks tal on vaja uut elu- ja esinduskohta ning ta vastas, et eelmises kohas, kus ta oli peaministrina, oli palju prussakaid.  

Erdoğan reklaamis palee ehituse ajal, et kogu materjal on pärit Türgist, kuid kriitikute sõnul telliti paljud detailid ja sisekujunduse elemendid välismaalt. Väidetavalt olevat ehitise katus pärit Saksamaalt, marmor Indiast ning mitmed objektid Prantsusmaalt, Itaaliast ja Ühendkuningriigist.

Lääne asjatundjate sõnul meenutab Türgi presidendi elustiil varasemate diktaatorite oma ja Türgi ongi aasta aastalt suundunud üha rohkem diktatuuri suunas.

«Valge palee» on Erdoğani ja ta pere kodu, kuid samas ka valitsemis- ja komandokeskus. Palee keldris on punker, mis peab vastu nii keemia- kui tuumaarelvadele, kuid ka bioloogilistele relvadele.

Erdoğanile kuulub mitu restorani, Istanbul Angels jalgpalliklubi ja tal on oma viinamark.

Türgis ollakse üldjoontes presidendi ja ta naise kritiseerimisega ettevaatlikud, kuna võidakse sattuda vanglasse, kuid on neid julgeid, kes seda on teinud ja teevad edaspidi, riskides samas oma eluga. 

Türgis leidis möödunud nädalalõpul aset  sõjaväeline riigipöördekatse, mis kukkus läbi. Erdoğan teatas pärast seda, riigis tuleks uuesti kehtestada surmanuhtlus.

Tagasi üles