USA Arizona ülikooli teadlase Michael Vorobey sõnul jõudis HI-viirus ahvidelt inimestele seniarvatust varem.
Uuring: HI-viirus jõudis ahvidelt inimestele seniarvatust varem
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. oktoober 2008, 07:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring näitas, et HI-viirus hakkas inimeste seas levima juba millalgi ajavahemikul 1884 – 1924, kirjutab AFP.
Esimene suurem levik võis aset leida 1908. aasta paiku. Varem arvasid teadlased, et HI-viirus jõudis ahvidelt inimesele 1930. aastatel.
Siiani oli viiruse inimesele levimise algusaega raske kindlaks teha, kuna kasutada oli ainult üks vereproov 1959. aastast. See vereproov võeti Kinshasas, mis oli siis Belgia Kongo pealinn.
Uus uurimus põhineb lümfist võetud koeproovil, mis leiti Kinshasa ülikooli anatoomiakateedrist.
HI-viiruse ja aidsi levik jõudis avalikkuse ette 1981. aastal, mil USA arstid märkasid, et Californias ja New Yorgis surevad noored homoseksuaalsed mehed massiliselt kummalisse haigusesse.
Kinnitamata andmetel on aidsi surnud 25 miljonit inimest. HI-viirusega nakatunuid arvatakse olevat 33 miljonit.
HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus ründab inimese immuunsüsteemi, põhjustades omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi ehk aidsi. HI-viirusesse nakatumisel otsesed haigustunnused puuduvad, kuid tekivad viirushaigusele omased tunnused nagu palavik, kurguvalu, lihase- ja liigesevalud. Nähud võivad mööduda ja nakatunu võib arvata, et tegemist oli gripiga.
HI-viirusesse nakatudes tekib kaalukaotus, väsimustunne, higistamine, kõhulahtisus ning lümfisõlmed suurenevad.
Need nähud võivad kesta aastaid ning HI-viirus hävitab inimese immuunsüsteemi. Nõrgestatud organismis aga kujuneb välja omandatud immuunpuudulikkuse sündroom.