/nginx/o/2016/07/18/5637591t1hf6ec.jpg)
Naermine lõhub barjääre ja see käitumisviis on omane kõigile inimestele kultuuritaustast ja keelest hoolimata.
Naermine on vanem kui keel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul on naermine terviseks, sest see alandab vererõhku, tekitab organismis rohkem õnnehormoone ja vabastab pingest, edastab seeker.com.
Uus uurimine näitas, et inimesed teevad südamest naermise ja kunstlikult naermise vahel kohe vahet.
Viisakat kaasanaermist rakendatakse eelkõige võõraste juuresolekul, pere ja sõpradega koos olles aga naerdakse südamest ja spontaanselt. Seega saab naerust rohkem välja lugeda kui sõnadest ning kohe saadakse aru, kas tegemist on südamest naermisega või mitte.
Rahvusvaheline teadlastemeeskond tegi 24 riigist pärit 966 isikuga katse, neile anti kuulata inglise keelt emakeelena kõnelevate inimeste naermist. Tegemist oli laboris salvestatuga, milles katsealused rääkisid naljakaid lugusid. Osa katses osalenuid ja paari panduid tundis teineteist varem, osa mitte.
Erinevatest riikidest pärit kuulajad suutsid 61 protsendi ulatuses määrata, kas paar tundis üksteist või mitte. Audioklippidel oli kuulda ainult naermist, mitte rääkimist ja seega ei saanud kuulajad teada, milline on kahe suhtleja suhe.
See uuring kinnitas varasemat, et inimesed on paremad kuulajad, kui nad on keskendunud.
Uuring näitas, et pingsalt kuulates suudetakse spontaansuse, kestvuse, tooni ja akustika järgi määrata, milline on naermine ja ka suhtlus.
Ilmnes, et naermine sõprade vahel on spontaanne ja kiire, samas naerdakse kõrgemalt ja valjus varieerub.
Teadlaste arvates on naermine vanem kui keel, olles omane kõikidele rahvastele.
Antropoloog George Willi sõnul on on naermine sama mõjus kui puudutamine või mängimine, kõik need tegevused loovad ja tugevdavad ühel või teisel viisil inimeste vahelisi sidemeid.
Naermine ei ole ainult huumor, vaid ka suhtlusviis ja «rääkimine».
Uurijate arvates tekkis naermine juba siis, kui «inimesed puu otsast alla tulid ja kahel jalal kõndima hakkasid». Arvatakse, et praegu keelt reguleerivad aju osad reguleerisid inimeste eellastel naermist.