Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Pildid ja video: Roomas avati külastajatele iidne vangla, kus olid kunagi Püha Peetrus ja Paulus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy

Itaalia pealinnas Roomas avati pärast restaureerimist külastajatele iidne vangla carcer Tullianum, milles väidetavalt olid kunagi vangis pühakud Peetrus ja Paulus.

3000-aastane vangla asub Rooma Foorumi lähedale 16. sajandil rajatud  San Giuseppe dei Falegnami  kiriku all. Paik oli külastajatele pikka aega suletud, sest seal toimusid esmalt arheoloogilised väljakaevamised ja siis restaureerimine, edastab The Local.

«Carcer Tullianumi taasavamine on Rooma ajaloo seisukohast tähtis, jutustades veel üht lugu sellest iidsest linnast,» teatas Rooma arheoloogiliste paikade superintendant Francesco Prosperetti.

Uusim tehnoloogia annab külastajatele paigast 3D ülevaate, mida saab vaadata tahvelarvutitest.

Carcer Tullianumis, mis keskajal kandis nimetust Mamertino vangla, on aegade jooksul olnud mitmed kuulsused, näiteks roomlaste poolt taga kiusatud kristlased, kelle seas on ühed kuulsamad Püha Peetrus ja Paulus. Need kaks isikut löödi tõenäoliselt keiser Nero käsul esimesel sajandil pKr risti.

«Legendi kohaselt suutis Püha Peetrus teha carcer Tullianumis vangistuses olles ime, milleks oli allikas, kus ta ristis saatusekaaslasi. Selle allika koht on seni näha,» sõnas Rooma palverändurite assotsiatsiooni asepresident Liberio Andreatta.

Rooma kuulsas vanglas on olnud veel tuntud ajaloolis tegelasi nagu näiteks gallide legendaarne juht Vercingetorix, kelle tabas ja hukkas väe- ja riigijuht Julius Caesar.

Vercengestorixi teatakse tänapäeval, sest ta on olemas Prantsuse «Asterix» koomiksis.

Selles vanglas tehtud väljakaevamistel ilmnes kummaline seik, nimelt leidsid arheoloogid paigast sidruni, mis oli maetud esimesel sajandil eKr rituaalselt. Tegemist on Euroopast leitud esimese sidruniga.

Itaalias hakati tsitruselisi laialdaselt kasvatama alles 15. sajandil pärast seda kui maadeavastaja Christopher Kolumbus tõi Aasiast Euroopasse sidruneid ja apelsine.  

Tagasi üles