Muhu väina regatt: start, mis tõi välja purjetajate tõelised oskused

Postimehe toetatav Kärdla-Näkimadala etapp oli ainulaadne, sest start anti allatuult, mida ka mujal maailmas peetavatel võistlustel juhtub haruharva.

Regati peavõistlusjuhi Andres Taltsi sõnul ei tehta üldjuhul allatuulepurje ehk spinnakeriga starti, aga eile ei olnud palju ruumi, et vastutuulestarti teha. «Allatuulestarti tehakse väga harva, aga kõik õnnestus kenasti, kõik said aru, mida teha ja kust stardiliinile läheneda,» rääkis ta.

Muhu väina regatt toob peavõistlusjuhi sõnul kohale nii maailmameistreid, häid purjetajaid kui ka neid, kes on üldse esimest korda võistlustel või lihtsalt hobipurjetajad.

«See on suunitletud regatt, suures osas ka sotsiaalne üritus, purjetajate igasuvine kokkusaamine. Siin on kõiki ja ka mitte väga osavaid inimesi. Kõik startisid ja ilm oli suurepärane,» rääkis ta.

FOTO: Meisi Volt

Kivistes vetes

Taltsi sõnul peavad rajad olema kõigile postitatud ja teatavaks tehtud esimese päeva õhtu kella üheteistkümneks.

«Näkimadala etapi raja tegin puhtalt ilmaprognoosi järgi, et kustpoolt peaks tuult olema. Kärdla veed on parasjagu kivised. Väga palju head ja vaba purjetamisvett ei ole. Soov oli teha allatuule-vastutuule rada, kuna pikka sõitu on nagunii palju olnud,» ütles ta.

«Praegu juhtus nii, et tuuleprognoos pidas enam-vähem paika. Nagu oli päev varem plaanitud, nii need sõidud ka tulid – nii ajaliselt kui ka tuule poolest. Kõik said teha oma allatuule otsa, halssida ja vastutuule otsad olid ka krüssates,» lisas ta.

Eile oli eelmiste etappidega võrreldes merel väga ilus ilm ja olid vaid üksikud pagid 10 m/s tuulega. Enamasti puhus tuul kuus meetrit sekundis. Enne starti sadas maha ka pilvetäis vihma, kastes ja ergutades hommikusi uniseid seilajaid.

Suurim väljakutse viis tundi väldanud neljandal etapil oli see, et tegemist oli korraliku võistluspurjetamise rajaga, kus leidus nii vastu- kui ka allatuult. See vajas professionaalset osavust. Tuul oli ühest suunast ja väga palju ei keerutanud.

Taltsi sõnul on lühiradade puhul tuule lugemine väga oluline: millal halsiga uuesti üle minna. «Täna (eile – toim) oli tuul aga suhteliselt stabiilne ja käis lähedal olevate konkurentide jälgimine. Kuna oli mees mehe vastu võitlus, pead seda tegema, et neist parem ja kiirem olla,» lisas peavõistlusjuht.

Loo autor tegi eilse etapi kaasa Tallinna tehnikaülikooli tuliuuel jahil Tuulelind kapteni ja õppejõu Ringo Liepkalnsi käe all. Ülikooli vana jaht Tormilind oli juba üle 30 aasta vana ning otsustati uuem ja nüüdisaegsem jaht hankida. Tuulelinnu meeskond koosneb valdavalt merekooli õpilastest, kellest mõned on kooli juba ka lõpetanud. Vahel antakse võimalus kaasa purjetada teistelegi huvilistele.

FOTO: Meisi Volt

Hädas krüssamisega

Tuulelinnuga on seilatud märtsi lõpust alates ja tihti muutuva koosseisuga meeskond alles harjub alusega.

«See võtab tükk aega. Asjad asetsevad teistmoodi, kõik vajab harjumist,» ütles Liepkalns, kelle sõnul ei ole see päris võidusõidujaht. Ka Muhu väina regati võistlustules on tulemused olnud pigem keskpärased: Näkimadala etapil saavutati LYS1 klassis 15. koht ja üldarvestuses on Tuulelind pärast neljandat etappi 10. kohal.

«Jäime jänni krüssamisega, see pole veel päris käpas. Kui saab pikemalt allatuult sõita, siis liigume teistest tiba kiiremini, kuna purjed on suured, aga pautidel läheb meil rohkem aega,» lisas kapten Liepkalns.

Pika ja öösse veniva Kärdla-Tallinna etapi kohta kostis eile purjetajate seast ka nurinat, sest mõned ilmateated lubasid tormi. «Jälgime aktiivselt Soome ja Eesti ilmaennustust ning tormiga merele ei minda,» lubas võistlusjuht Talts. «Jääme kas [ilma paranemist] ootama või teeme stardi varem.»

Tagasi üles