Krõbe külm tuleb julmalt tagasi

Järgmistel nädalatel võivad küttearved taas lakke kerida, kui Eestit taba külmalaine. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Talve süda on käes, kui lugeda talveks aega detsembri algusest märtsi lõpuni.

Küünlapäev (2. veebruar), mida Lõuna-Eestis loeti talve poolitajaks, on kohe tulekul. Esivanemad märkasid, et päikeseline südatalv tähendab head suve, suur sula ennustab aga külma kevadet.

Arvamused Põhja- ja Lõuna-Eestis erinesid, nagu tänavu loodusestki on märgata. Ühine oli aga tõdemus, et sel ajal on pool talve ees ja pool lumest alles taevas.

Viimaste aastakümnete sula ja vähese lumega talved on rahva meelest kustutanud külma aastaaja hädad ja valud. Ometi on lumel meie kliimas oluline osa. Lumi toetab aastaaegade vaheldumist, millega meie loodus on kohanenud, kaitseb talvituvat taimkatet ja loomi külmumise eest. Lumeta talved toovad põllu- ja aiapidajatele palju muret.

Lumi toetab vee ringkäiku looduses nii maapinna peal kui all. Vähese lumega aastatel külastavad põuailmad meid sagedamini. Osaliselt peab esivanemate ütlus, et talve järgi saab suve ette arvata, kuidas kunagi paika.

Pika külma talve järel on tihti suvi jahedam, pärast pehmet talve aga soojem, kui välja jätta viimaste aastate ülipalavad suved. Vanasti arvati, et mida pehmemad ilmad jaanuaris või veebruaris, seda soojemad tulevad juuli ja august.

Pööripäevade tuultesuuna muutused annavad mõndagi teada peatsete ilmamuutuste kohta. Detsembris pööripäeva paiku keerasid tuuled sageli läände ja edelasse. See andis märku madalrõhkkondade pealetungist lõunast ja läänest. Külm õhk põhjast üritas samal ajal nagu ikka lõuna suunas liikuda. Nii tekkisid heitlikud ilmad ja lumesajud.

Selle nädala lõpus ja järgmise alguses jätkuvad ilmauperpallid. Vaheldumisi on oodata lumetuisku ja külmemaid päevi. Nädala teises pooles võib külm õhumass saavutada võidu ja õhutemperatuur langeda isegi 20 miinuskraadini või veel madalamale.

Teed on endiselt väga libedad! Nii et ettevaatlikku käitumist tööl ja liiklemisel!