Video: FBI ei suutnud lahendada 45 aasta tagust müsteeriumit

FBI kunstniku joonistus D.B. Cooperist Foto: SCANPIX

USA meedia teatel ei ole Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) suutnud lahendada 45 aasta tagust kaaperdamis- ja röövimisjuhtumit ning lõpetas selle uurimise.

Niinimetatud D.B. Cooperi juhtum leidis aset 1971. aastal, kui mees kaaperdas reisilennuki, mis oli teel Portlandist Seattle`isse ning hüppas langevarju kasutades lennukist, kaasas rahasaak.

«Tegemist oli suure ja palju tööd nõudnud juhtumiga, mis jäi lahenduseta. FBI otsustas 8. juulil 2016, et suuname selle müstilise loo lahendamiseressursid teiste juhtumite lahendamisele,» teatas FBI pressiesindaja Ayn Dietrich Williams.

FBI paneb 45 aastaga saadud materjalid nüüd Washingtonis asuva peakontori arhiivi ajaloolasi ootama.

«Tundmatu isik kaaperdas 24. novembril 1971 Northwest Orient Airlines lennuki ja tõi kaasa aastakümnete pikkuse uurimise, mis ei andnud lahendust. FBI sai aastate jooksul mitmeid vihjeid, kuid need ei aidanud juhtumit lahendada,» lisas pressiesindaja.

FBI ei uuri enam juhtumit, kuid avalikkuse vihjed selle teemal on ikka teretulnud. Eriti vihjed selle kohta, kuidas kaaperdaja langevarju kasutas ja raha kaasa võttis.

FBI teatel ostis kaaperdamises kahtlustatav isik 24. novembril 1971 Dan Cooperi nimel lennupileti ja läks Northwest Orient Airlinesi lennule Oregonist Portlandi.

Kui lennuk oli õhku tõusnud, andis mees stjuardessile teate, milles oli: «Mu kohvris on pomm, mille ma vajadusel plahvatama panen. Tahan, et istud minu kõrvale, sest kaaperdan lennuki».

Oma sõnade kinnituseks tegi mees kohvri natuke lahti ning stjuardess nägi midagi punast vilkumas ja juhtmeid.

Seattle´i käivitati enne lennuki maandumist suur politseioperatsioon ning kaaperdaja nõudmisel koguti kiiresti 200 000 dollarit 20-dollaristes sedelites ja neli langevarju.

Politsei arvas, et kaaperdaja võtab lennukist välja hüpates «elukindlustusena» kaasa pantvangi ja selle tõttu ei juletud langevarje saboteerida.

Seattle´is vabastas kaaperdaja 36 reisijat ja osa meeskonnast, lennukisse jäi kaks pilooti, mehhaanik ja stjuardess. Lennuki uuesti tankimine võttis tehnilise vea tõttu aega ja see tegi kaaperdaja närviliseks. FBI andmetel oli see esimene vihje mehe kohta, et ta teadis üsna palju Boeing 727-100 kohta.

Samuti ei uskunud uurijad, et mees valis lennukitüübi juhuslikult. Boeing 727-100 oli eshitatud nii, et see sai lennata aeglaselt ja sabaosast sai langevarjuga välja hüpata ilma, et oleks satutud ohtu.

Kaaperdaja sundis pardale jäänud kokpitti ja andis käsu viia lennuk 3000 meetri kõrgusele ning lennata Reno suunas.

Kui lennuk oli sobival kõrgusel metsa kohal hüppas kaaperdaja langevarju kasutades lennukist välja ja võttis 200 000 dollarit kaasa. Boeingut saatnud sõjalennukid pimedas seda ei näinud. Mehe lahkumisele viitasid ainud lennuki juhtimispuldis süttinud tuled, mis näitasid sabaosas asuva väljapääsu avanemisest.

D.B. Cooper nagu meedia salapärast meest kutsuma hakkas, hüppas ajalukku.

FBI arvas mõni aeg hiljem, et 3000 meetri kõrguselt hüpanud mees ei saanud jääda ellu. Ulatuslikest otsingutest hoolimata tema laipa ei leitud.

1980. aastal sai juhtum uue pöörde, kui  kaheksa-aastane poiss Brian Ingram leidis osa Cooperi rahadest Washingtoni osariigist Colombia jõe äärest. FBI tegi nende päritolu kindlaks seerianumbri  ja mikrofilmi järgi. Uurimine näitas, et raha ei sattunud sinna mitte 1971. aastal, vaid hiljem. Ei ole teada, kas Cooper peitis need sinna ise või sattus raha paika kellegi teise käe läbi.

Kaaperdaja teadis üsna palju lennukitest ja selle tõttu oletati, et ta võis varem olla õhujõudude piloot.

«Tavaline langevarjur ei oleks hüpanud pimedal ajal metsa, lisaks sadas tihedat vihma. Mehel oli seljas tavariietus, mis oli õhuke. Ta ei märganud, et varulangevari ei saanud avaneda, kuna oli kinni õmmeldud. Kogenud langevarjur oleks seda kohe märganud,» sõnas FBI esindaja Larry Carr 2006. aastal.

Aastate jooksul on üsna mitmeid isikuid peetud D.B. Cooperiks, kuid sõrmejäljed ei ole lennukist leitutega klappinud. 2011. aastal teatas Oregonis elav Marla Cooper, et tema kadunud onu Lynn Doyle Cooper võis olla D.B. Cooper. Nimelt oli on kaaperdamisele järgnenud ajal saabunud koju tagasi vigastatuna. Lisaks oli onule alati meeldinud Kanada koomiksitegelane Dan Cooper,kelle tegevusest võis ta inspiratsiooni saada.

FBI andmetel ei ole tõendeid, et L.D. Cooper oleks D.B. Cooper.