/nginx/o/2016/07/12/5611873t1ha74d.jpg)
USA kosmoseagentuuri NASA süvakosmose kliimaobservatoorium DSCOVR jäädvustas, kuidas Kuu fotopommis meie planeeti.
Video: Kuu fotopommis Maad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on eriline selle poolest, et on näha Kuu pimedat, Maa poolt vaadatuna varjus olevat poolt, edastab seeker.com.
NASA Goddardi kosmosekeskuse DSCOVR projekti teadlase Adam Szabo teatel oli nüüdne juhtum teine, mil Kuu liikus kliimaobservatooriumi ja Maa vahel. DSCOVR jäädvustas eelmise Kuu fotopommi möödunud aastal 15. juulil.
Szabo sõnul on nüüdne ja varasem fotopomm eriline, sest maalased ei näe just sageli Kuu tagumist poolt, sest Kuu on Maa poole alati ühe poolega.
Kuu «pimeda poole» fotod paljastavad pinnamoe, mis on üsna sarnane Maalt nähtava poole pinnamoega, kuid on ka erinevusi.
11. veebruaril 2015 Space X kanderaketi abil orbiildile jõudnud DSCOVRit kasutatakse Maa ja kosmosekliima uurimiseks.
DSCOVR asub Lagrange`i punktis olles meie planeedist 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel.
Wikipedia: Lagrange'i punktid ehk L-punktid on asukohad ruumis, kus väikese massiga keha saab kahe teineteise ümber tiirleva suure massiga keha suhtes paigal püsida. Nendes punktides tasakaalustavad gravitatsioonilised jõud ja orbitaalne liikumine teineteist.
Lagrange'i punkte on kokku 5: L1, L2, L3, L4 ja L5, millest kolm esimest on ebastabiilsed ning kaks viimast stabiilsed punktid.