Hendrik Alla: riigikogu liikmed tuleks valida hoopis telešõus!

Saate «Tantsuga riigikokku» peaproov- Liina Vahter Foto: Jelena Rudi

Arvestades, et parteid orienteeruvad oma valimisreklaame tehes ja lubadusi andes Kanal 2 keskmise vaataja vaimsetele võimetele, oleks õige hetk edaspidi riikliku mastaabiga valimised läbi viia telemängu ja telefonihääletuse abil.

Niikuinii figureerivad edevamad poliitikud (hüüdlause «See on ainult heategevus!» all) alalõpmata kõikvõimalikes staarisaadetes. Idee sünnile andis viimase tõuke sotside otsus panna oma valimisvedurit kütma noorsooseriaalis ja tantsusaates kuulsaks saanud peibutusrott Liina Vahter.

Sobivaid formaate on jalaga segada, näiteks «Hirmu faktor», kus kandidaadid igasugu jälkusi, kas või omaenda sõnu sööma peaksid. Igale poliitikule vajalikku retoorikat aitaks lihvida «Sõnasõda», kus partei teese tuleks esitada redelil rippudes või pantomiimi abil.

«Parteivahetus» võiks olla kontimööda Robert Antropovi masti meestele, selles saates visataks näiteks vintske Isamaa ja Res Publica Liidu kala Keskerakonna noortekogust kubisevasse tiiki ja vaadatakse, kuidas ta seal ellu jääb. Alati pakub põnevust, kui parteisid sunnitakse mõnda kaaskandideerijat endi hulgast välja hääletama, nagu «Džunglistaaris».

Igasugustele meelelahutuslikele tantsu-, laulu- ja kokanumbritele järgneb telešõude kullaproov «Tõehetk», kus kandidaadile juhtmed külge pannakse ja tõtt rääkima sunnitakse. Seda võiks modifitseerida Stanley Milgrami kuulsa eksperimendiga: kui esineja vaatajate arvates valetab, saab talle SMSi saates elektrilöögi anda.

Loomulikult peavad olema siredad saatejuhid ja vaimukas žürii, aga lõplik hääl kuulub rahvale: SMS-hääle hind üks euro­! Produtseerimise usaldaksin kõhklemata Ene-Liis Semperile ja Tiit Ojasoole.

Saade kestaks pool aastat. Selle korraldamise õiguse eest maksavad erakanalid riigile mõnusa obroki, aga koorivad raha reklaamiandjatelt kuhjaga tagasi.Parteisid pole vaja riigikassast rahastada, poliitikutest tele­staaride tutvustamise eest hoolitseb bulvarimeedia. Ainuke kaotaja oleks ERR, kelle valimisdebattidesse saadetaks kõige hallimad nässid, kellel telešõus niikuinii mingit šanssi ei ole.

Seekordseteks riigikogu valimisteks muidugi nii suurejoonelist šõud korraldada ei jõua. Paras proovikivi oleks aga tänavused presidendivalimised: kandidaate on vähem, ent aega teleformaadi lihvimiseks piisavalt.

P. S. Mõni tund pärast seda, kui olin selle teksti lõpetanud, teatas Kanal 2, et 4. veebruarist ilmub ekraanile viieosaline saade «Poliitbänd». Jää hakkas liikuma!