Veenusest oleks võinud saada «roheline» planeet ja Maast «tühi kõrb»

Veenuse ja Maa võrdlus

FOTO: Wikipedia.org

Ameerika Ühendriikide Rice`i ülikooli teadlaste uuring näitas, et kui meie päikesesüsteemi algusaegadel oleks tingimused teised olnud, siis oleks Veenusest võinud saada «rohesinine» planeet ja Maal ei oleks elu.

Meie päikesesüsteem tekkis 4,5 miljardit aastat tagasi ning siis oli Päike nüüdsest 80 protsendi võrra nõrgem. Selle tõttu oli planeetidel, mis jäid õigesse tsooni võrdsed võimalused elu tekkeks, edastab forbes.com.

Õiges tsoonis olid nii Maa kui Veenus, mis on naaberplaneedid. Veenus on Päikese poolt teine ja Maa kolmas planeet. Veenus paistab erksana ja selle tõttu nimetatakse seda planeeti ka koidu- ja ehatäheks.  

Nüüdne Veenus on kuiv ja kuum paik, kus pinnatemperatuur on üle 460 kraadi, vett seal ei leidu ja võrreldes Maaga on sellel rohkem kui 90-kordne rõhk. Süsinikdioksiidist atmosfäär tekitab tugeva kasvuhoonegaaside efekti.

Maa asub niinimetatud elutsoonis ehk on õigel kaugusel Päikesest. Meie planeedil on soe, kuid mitte nii kuum, et veekogud aurustuksid ja elu ei oleks saanud tekkida. Maa asub paigas, kuhu jõuab vähe asteroide ja meteoriite.

Astronoom Adrian Lenardici teatel oleks kõik võinud olla teisiti ehk elu oleks võinud tekkida Maa asemel hoopis Veenusel.

«Noor Maa oli 2 – 3 miljardit aastat tagasi hoopis teistsugune planeet kui nüüd. Atmosfääris puudus näiteks hapnik, samuti puudusid liikuvad mandrilaamad. Selline olukord ei olnud elu tekkeks soodne,» teatas astronoom.

Samasugune oli olukord ka Veenusel, kuid kui Päike ei oleks võimsamaks muutunud ja teised tingimused ei oleks soosinud Maad, siis oleks võinud Päikesele lähemal asunud Veenusest saada eluplaneet.

Tagasi üles