Taani politsei uurib 1000 aasta tagust kuritegu: kas kuningas Harald Sinihamba linnus süüdati?

Aerofoto, millel nool näitab Harald Sinihabeme Vallø linnusele Foto: Wikipedia.org

Taani arheoloogid palusid politseilt abi uurimaks, kas Vallø linnus süüdati 1000 aastat tagasi  tahtlikult.

Uuringut juhtiva arheoloogi Jens Ulrikseni teatel viitavad linnuse kahes paigas, ida- ja põhjaosas olevad märgid tahtlikule süütamisele, edastavad messagetoeagle.com ja Yle. 

Kopenhaagenist 48 kilomeetri kaugusel Køge sadamalinnas asunud linnus kuulus viikingikuningale Harald Sinihambale, kes võttis vastu ristiusu ja lasi end ristida. Ulrikseni sõnul näitavad linnusejäänused, et linnust alles ehitati, kui kuningas mässus hukkus ja ehitamine jäi selle tõttu pooleli.

«Meie teooria kohaselt ründasid seda linnust teised, rahulolematud viikingijuhid, kes selle väravad süütasid,» lisas Ulriksen.

Süsinikuuring näitas, et linnus pärineb 10. sajandi lõpuajast, kuid linnuse ehitamise ja süütamise täpset aega ei ole seni olnud võimalik kindlaks teha. Selle tõttu pöördusid arheoloogid politseinike poole, et viimased neid oma krimiuurimisoskustega aitaksid.

 «Loodame, et politseieksperdid oskavad tulekahju kohta öelda midagi täpsemat. Meil on varasemast politseiga koostöö kogemus, näiteks aitasid politseikoerad leida inimluid,» sõnas arheoloogilise uurimise pressiesindaja Sanne Jakobsen.

Ulrikseni sõnul on neil olemas tules kahjustada saanud tammepuidust ukse tükke, mille uurimine aitaks määrata nii puu langetamise kui ka linnuse ehitamise aega.

Vallø linnus oli ümarlinnus, mis võis olla jalgpalliväljaku suurune. Taanist on leitud viis ja Rootsist kaks viikingite ümarlinnust.

Puidust ja turvasest valmistatud Vallø linnuse diameeter on 145 meetrit, selle ümber oli viie meetri kõrgune tara. Uurimine paljastas, et linnuseehitajad olid maastikku muutnud, et linnus valitud kohta ehitada saaks.

Ümralinnusel oli neli väravat, idas, läänes, põhjas ja lõunas. Samades ilmakaartes asusid väravad ka teistes Harald Sinihamba linnustes, mille tõttu arvati, et sel kuningal oli nende ilmakaarte suhtes kinnisidee.

Harald Sinihamba linnustest ei ole millegipärast leitud keraamikat, relvi ega muud, mis paljastasksid linnuseelu. Samuti ei ole linnuste ümber vallikraavi ega külajäänuseid.

Ainus, mis arheoloogidel õnnestus leida, on üks väike klaashelmes.

Teadlaste sõnul võidakse objekte leida, sest väljakaevamised jätkuvad veel kaks suve. Kuid keraamika, helmed ja relvad ei ole ainsad, mis viitavad inimasustusele, vaid ka erinevad ained saavad sellele viidata.

Näiteks fosfaadid viitavad karjapidamisele ning raskmetallid sepatööle ja relvade valmistamisele.

Harald Sinihamba Vallø linnuse uurimisel on oma lehekülg ja seda saab jälgida Facebookis. Sellest annab ülevaate ka Videnskab teaduslehekülg.

Taani kuninganna Margrethe II avas üks kuu tagasi Vallø linnuse uurimist ja väljakaevamist esitleva näituse.

Wikipedia: Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani.

Pilte vaata siit.