Miks meile ei meeldi inetu kujuga puu- ja juurviljad?

Foto: SCANPIX

Inimesed otsivad kaaslasteks neid, kes on kenad ja atraktiivsed, samuti meeldivad armsad lemmikloomad ja ilusad riided.

Kuidas on aga suhtumine toidusse? Tegelikult ei taheta kummalise ja ebameeldiva kuju ja välimusega puu- ja juurvilju süüa, edastab Huffington Post.

Sellised puu- ja juurviljad lastakse pigem rikneda, kui neid süüakse. Põhjus on psüholoogiline, kuna inetus tekitab vastumeelsust.

Psühholoogide sõnul eeldatakse automaatselt, et ilusad inimesed on vähem ilusatest intelligentsemad, ausamad ja edukamad. Seega ei saa imeks panna, et sama suhtumine kantakse üle mitmetele asjadele, kaasa arvatud söök. Tegemist on kindlaks kujunenud ja esteetilise standardiga, millest on raske vabaneda.

«Mitmed uuringud on näidanud, et toitude kuju ja värv ning nende presenteerimisviis mõjutab, kas me tarbimine neid või mitte,» teatas Montclairi ülikooli psühholoog Debra Zellner.

Zellner tegi koostöös USA kulinaaria instituudiga uuringu, mille katsealustele pakuti tippkokkade valmistatud kaht rooga. Kaks toitu olid koostiselt samasuguselt, kuid katsealuste sõnul maitses neile paremini see, mis oli serveeritud kenamini.

Uuring kinnitas, et esmalt süüakse silmadega ja siis alles suuga.

«Inimesed eelistavad ilusat, kuid alati ei ole täiesti selge, miks see nii on,» selgitas Zellner.

Juur- ja puuviljad kasvavad sageli ebatavalise kujuga, kuid aju on meil loodud nägema ilusat. Seega selekteeritakse inetu välja, kuna seda peetakse alateadlikult ohtlikuks.

Kui inimesed vaatavad midagi väga inetut või ilusat, aktiveeruvad ajukoore osad, mis töötlevad saadud infot, tehes kindalks, kas objekt on ilus või inetu. Tegemist on protsessiga, milles määratakse kindalks «hea» ja «halb».

Aju selekteerib ebatavalise kujuga toiduained välja, kuna need võivad olla ohtlikud. See pärineb iidsest ajast, mil söök saadi metsast ja siis ei teatud, mis võib olla ohtlik ja mis mitte.

Cornelli ülikooli teadlase Marvin Prittsi sõnul on alateadlikke põhjuseid, miks inimesed ei taha süüa ebatavalise kujuga puu- ja juurvilju. Võidakse arvata, et kummalise kuju tekitas ohtlik aine, mis võib söömisel jõuda inimorganismi. Tavaliselt ei ole kummalise ja ebameeldiva kujuga juurviljad ohtlikud, vaid nad on kasvanud selliseks mitme loodusliku teguri mõjul.

Teadlaste sõnul mõjutavad reklaamides olevad ideaalse kujuga puu- ja juurviljad eelistusi ja ka see on põhjus, miks ebatavalistesse eelarvamusega suhtutakse.

Kui inimesed mõistavad, et ebatavaline kuju ja välimus ei ole ohtlik, siis muutub ka suhtumine ebatavalistesse puu- ja juurviljadesse.

Puu- ja juurviljad ei pea olema ideaalse kujuga ega ümarad. Tuleb lihtsalt end ümber häälestada ja aju petta, et neid süüa.