Video:Islamiriik müüb ja ostab seksiorje WhatsAppis

Islamiriigi käest põgenenud endine seksiori, 18-aastane Lamiya Aji Bashar Foto: SCANPIX

Äärmusrühmitusel Islamiriik arvatakse olevat umbes 3000 seksiorja, keda ostetakse ja müüakse sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste abil nagu WhatsApp ja Telegram.

Uudisteagentuur AP viitab Islamiriigi tegevuse ekspertidele, kelle arvates ei näe džihadistid naistes naisi, vaid nad müüvad neid nagu karja.

Islamiriigi kuulutused on stiilis: «12-aastane, neitsi ja väga ilus. Ta hind on kerkinud 15 000 dollarini, ta ostetakse varsti».

AP ajakirjanikeni jõudnud WhatsAppi müügisõnumites on mainitud näiteks ka ema ja tema kolmeaastast last  ning seitsmekuust last hinnaga 3700 dollarit.

Naistest on pildid, millel neid on näha traditsioonilistes mosleminaiste rõivastuses, ehituna ja meigiga. Suur osa neist on vaevu teismelised, kuid mitte keegi ei ole vanem kui 30-aastane.

Üks neist müüdud tüdrukutest oli jeziid Nazdar Murat, kes oli 16-aastane, kui ta kaks aastat tagasi Islamiriigi poolt rööviti. Islamiriik vallutas  Iraagis jeziidide eluala 2014. aasta suvel ja võttis tuhandeid naisi vangiks.

Nazdaril õnenstus pärast kinnivõtmist vaid ühel korral oma emale helistada, see juhtus pool aastat tagasi.

«Saime rääkida vain sekundeid, sain teada, et ta on Mosulis. Mosulis käinutest osa ütlesid mulle, et ta on teinud enesetapu,» teatas ema Nuri Murat.

Nazdar Murat oli hiljuti müügis ja väidetavalt ei teinud WhatsApp piisavalt, et seda takistada.

WhatsAppi esindaja sõnas, et neil on Islamiriigi ostu-müügi tegevuse suhtes nulltolerants ja Telegrami esindaja sõnul eemaldavad nad sobimatu. Mõlemad suhtlusrakendused on privaatsed ja loodavad kasutajate tähelepanelikkusele.

Osa Islamiriigi poolt röövitud jeziiditüdrukuid pääses salakaubitsejate ja inimõigusaktivistide abil põgenema. Smugeldajad võivad aitamise eest küsida tüdrukute perelt kuni 15 000 dollarit.

Abiorganisatsiooni Yazda esindaja Andrew Slateri sõnul on seksiorjade vabastamine Islamiriigi haardest muutunud aina keerulisemaks.

«Meil on raske tüdrukuteni jõuda ja paljudel peredel on raha otsa lõppemas. On peresid, kes on maksnud smugeldajatele laenatud rahaga, kuid see veel ei taga tütre tagasi saamist,» selgitas Slater.

Islamiriik on saanud jälile, et abiorganisatsioonid ja smugeldajad üritavad jeziidinaisi päästa ja on hakanud seda takistama.

Islamiriigi džihadistide käest põgeneda üritanud naisi ootab ees brutaalne peksmine, vägistamine või grupivägistamine. Vaid äärmusjuhtumitel naine tapetakse, kuna džihadistide jaoks on nad äritegemise objektid.

Alguses õnnestus smugeldajatel ja abiorganisatsioonidel džihadistide käest ühes kuus päästa keskmiselt 134 naist ja tüdrukut. Alates maist karmistas Islamiriik naiste valvet ja kuue viimase nädalaga on päästetud ainult 39 naist.

Uudisteagentuuri AP andmetel on Islamiriigi haardest pääsenud umbs 2500 jeziidinaist, kuid 3000 on ikka džihadistide käes.

Üks põgenema pääsenutest on 18-aastane Lamiya Aji Bashar, kes tegi neli põgenemiskatset  enne kui pääses. Ta oli koos teise naise ja tüdrukuga, kui maamiin nende juures plahvatas. Kaheksa-aastane Almas ja 20-aastane Katherine hukkusid, kuid temal ja smugeldajatel õnnestus ellu jääda. Samas kaotas ta plahvatuses ühest silmast nägemise ja ta näol on seni armid. 

Lamiya sõnul läks tal hästi, kuigi tal oli kolm omanikku ja pidi rahuldama nelja mehe seksuaalseid vajadusi. Kõik ta põgenemiskatsed lõppesid peksmiste ja vägistamistega.

Naise vabadus maksis ta perele 8000 dollarit, mille käis välja onu. Lamiya vanemad hukkusid, ta viis õde elavad põgenikena Saksamaal, üks üheksa-aastane õde on seni Islamiriigi käes ja Islamiriigi koolitusalalt põgenenud noorem vend peidab end Iraagis kurdialal.

Lamiya loodab, et pääseb varsti Saksamaale õdede juurde.