Miks on inimesed päevase eluviisiga?

Foto: SCANPIX

Meie, inimesed sõltume päeva ja öö vaheldumisest, pimedast ja valgest ajast, sest just nii on loodus seadnud meie sisemise kella.

Seega on loogiline päevasel ajal teha toimetusi ja öisel ajal magada, edastab seeker.com.

Primaatidel, kelle hulka kuulub ka inimene, ei ole tegelikult öö ja päeva rütm selgelt välja kujunenud, sest nii inimahvid kui ahvid ei jaga enda jaoks päeva kaheks.

Aju, kehakell  ja silmad on need, mis teevad meist Homo sapiens´i ja päevase elurütmiga liigi.

24-tunnine tsükkel määrab ära magamise ja ärkveloleku aja. Aju allub silmade kaudu saadavale informatsioonile andes märku, millal tuleb magama minna ja millal ärgata.

Pimedas tekib kehas rohkem hormoone, mis aitavad magamiseks ettevalmistuda, näiteks alaneb vererõhk, kehatemperatuur ja stress. Lõõgastunud olekus tekib unisus ja vajadus magada.

Kui aga aju tunnetab päevavalguse saabumist, siis hakkab keha tootma teisi hormoone, mis teevad erksaks ja ärganuks. Kui näiteks öisel ajal ollakse valguse käes, siis võib kehakell segamini minna.

Teadlased on teinud ärkvelolekut ja magamist uurides mitmeid katseid loomadega. Näiteks tekkis hamstritel stress kui nad pidid magama lahti olnud «televiisori» juures. Sama kehtib ka inimeste kohta, kelle magamistoas on televiisor või kes kasutavad enne magaminekut liigselt nutiseadmeid.

Evolutsiooni käigus kujunes, et inimesed on päevase eluviisiga ja öösel magavad, kuid oleks võinud olla ka teisiti. Inimene kuulub nii primaatide kui imetajate hulka, kuid vaid 20 protsenti meie imetajatest kaaslastest magab öisel ajal. Enamik on hoopis öise eluviisiga ja magavad päevasel ajal. Järelikult on päevasel ajal magamine ja öisel ajal üleval olemine neile liikidele kasulik.

Kui inimesed oleksid samuti öise eluviisiga? Meie hulgas on selliseid inimesi, kes on kõige erksamad öisel ajal ja tahavad päeval magada. Nende seas on palju IT fanaatikuid ja vaimseid gurusid.