Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA teatas, et uurimissond Juno jõudis meie päikesesüsteemi suurima planeedi Jupiteri orbiidile.
Video: sond Juno jõudis Jupiteri orbiidile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NASA teatel aeglustas viis aastat tagasi Maalt välja saadetud Juno enne Jupiterini jõudmist liiumist, et planeedi gravitatsioon ta haaraks, edastab BBC.
Juno edastatud signaalid kinnitasid NASA missioonikeskusele Californias Pasadenas, et planeeritud manöövrid kulgesid plaanitult ja sond on orbiidil ja missioonikeskuse teadlastel oli põhjust rõõmustada.
NASA teadlased tahavad Juno abil uurida Jupiteri põhjalikult, lootes saada uut infot kuidas see gaasihiiglane neli ja pool miljardit aastat tagasi tekkis.
Enne Junot ei ole ühtegi kosmosealust Jupiterile lähedal olnud, kuna kiirgus on seal kõrge ja võib hävita tundlikud elektroonikaseadmed. Kuid Juno on nagu tank, sest on kaitstud titaaniga.
Teadlaste arvutuste kohaselt saab Juno Jupiteri orbiidil olles umbes miljoni hambaarstiröntgeni jagu kiirgust. Hoolimata suurest kiirguseskogusest ja titaaniskaitsest suudavad Juno tundlikud isntrumendid ikkagi uurida, mis on Jupiteri sees ja ümber.
Juno liigub Jupiteri orbiidil elliptiliselt ja selles faasisi on ta 53 päeva. Järgmine faas algab oktoobri keskel ja siis leiab aset see 14 päeva jooksul. Alles pärast neid kaht faasi saab Juno alustada teadusuuringutega.
Teadlasi huvitab ka see, kes Jupiteril on hapnikku, mis on vajalik komponent vee olemasoluks.
«Arvame, et Jupiter ei tekkinud seal, kus ta praegu on, pigem Päikesest kaugemal või lähemal. Kui vaadata meie süsteemi planeete, siis on palju võimalusi, kuidas ja kus need tekkida võisid,» teatas Jupiteri uurimise programmi meeskonnaliige Candy Hansen.
Meeskonna juht Scott Boltoni sõnul huvitab teda eelkõige Jupiteri Suur punane punkt, mis on hiiglaslik pikaajaline torm.
«Mind huvitas see juba lapsena, olen näinud selle arengut. See torm on võinud kesta sadu aastaid ja seega on tegemist pikaajalise fenomeniga,» nentis Bolton.
NASA loodab, et hoolimata suurest kiirgusest suudab Juno töötada kuni 2018. aasta veebruarini, kuid sondi kaamera võib juba paari kuuga kahjustada saada ja see on siis kasutuskõlbmatu.
Fakte Jupiteri kohta: see planeet on Maast 11 korda laiem ja kaalub 300 korda rohkem, Jupiteri päev on kümme Maa tundi ja tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 12 Maa aastat, Jupiteri koostises on enim heeliumit ja vesinikku, surve all muutub veinik elektrit juhtivaks ning Jupiteri triipe tekitavad võimsad ida-lääne suunalised tuuled.