Omal käel Okeaanias: Austraallased aitavad üleujutuses võõraid

Foto: Reuters

Sel ajal kui Eestis laiub lumeuputus, võideldakse Maa kuklapoolel üheaegselt nii suure üleujutuse kui metsatulekahjudega ja austraallased ei häbene tõtata vabatahtlikena võõrastele appi.

Ujutused algasid Queenslandist, tabades Austraalia suuruselt kolmandat linna Brisbane’i ja selle lähedasi linnu. Nüüdseks on ujutused ka Victorias.

Ent Austraalia on väga suur maa. Oleme ujutuste piirkonnast 2000 kilomeetri kaugusel ja meil siin Lõuna-Austraalias sadas eelmine nädal ainult ühel päeval vihma, muidu on 30 kraadi sooja ja päikesepaisteline. Tasub märkimistki, et kui Idas on vee all Saksamaa ja Prantsusmaa suurune maa-ala, siis läänes, Perthi lähedal möllavad hoopis suured metsatulekahjud.

Telekanalid näitasid hirmsat pilti

Siit paari paari tunni kaugusel on koht, kus Austraalia pikim jõgi Murray suubub merre Alexandria järves. Nimetatud jõgi üleujutab praegu ülemjooksul, nii et peagi on oodata üleujutusi suudmeski. Siis saame võib-olla ka isikliku kogemuse.

Üleujutuste esimestel päevadel torkas mulle silma, et meedia ei andnud mingisuguseid näpunäiteid, mida teha ja kuidas reageerida. Meedia ainult kajastas toimunut, oli telekanaleid, millel ei olnud isegi fotosid ega videosid selle kohta, mis toimub.

Peakanalite videod olid hirmsad: näitasid inimesi, kes olid keset suuri üleujutusi oma majade katustel ja rohkem neid maju näha ei olnudki. Samuti näidati inimesi, kes olid lõksus keset suuri veeväljasid oma autodes, mis ulpisid nii, et ainult autoaknad ja katus olid näha.

Näidati ka inimesi, kes keset kiirevoolulisi veevälju hoidsid raskustega end puu küljes kinni. Esimese päeva videod ja sinna juurde käivad kommentaarid olid kohutavad.

Mind ennast häiris Austraalia peaministri Julia Gillardi intervjuu esimesel päeval, jäi tunne et ta räägib Queenslandi osariigist kui mingist võõrast riigist. Ta ütles lauseid, nagu “Tunneme kaasa Queenslandile ja oleme teiega õlg õla kõrval”, “Austraalia on teiega, Queensland!”.

Vabatahtlikud tõttasid appi

Teisel päeval oli meedia kajastus märkimisväärselt parem, inimestele anti soovitusi, kuidas käituda, juhendeid, mida teha, jagati infot evakueerimislaagrite kohta.

Mis mind Austraalia meedia juures eriti liigutab, on personaalsus ja inimlikkus. Räägitakse inimlikkusest, abistamisest ja kogu olukorda vaadatakse indiviidi tasandilt. Rõhutatakse Austraaliale omast lähedust ja abivalmidust, et koos saame hakkama, kui hoolitseme oma kogukonna eest ja toetame üksteist.

Väga palju on vabatahtlikke, kes mitte ainult ei aita oma lähedasi ja tuttavaid, vaid ka teisi, endale täiesti võõraid inimesi.

Nüüd, kui veetase on paljudes kohtades langenud, jagatakse infot selle kohta, kuidas säilitada või taastada vettinud materjale, ükskõik, kas need on siis pildid, raamatud või mööbel.

Loodame parimat, et hukkunute arv ei kasva ja kõik kadunud inimesed leitakse üles. See on Austraaliale tohutult raske aeg nii indiviidi kui riigi tasandil.

Paljudel põllumeestel ei valminud saak ja väga paljud asutused panevad oma uksed kinni.

On juba teada, et tõusevad toiduainete hinnad ja kogu katastroofist taastumine võtab kaua aega.



Austraalia üleujutuse kronoloogia

 Detsembri lõpus tabas Austraalia idarannikut troopiline torm Tasha, mis tekitas rängad üleujutused Queenslandi osariigis. Vee alla jäid väikelinnad ja külad. Kohalike farmerite esialgsel hinnangul ulatub tekkinud kahju 400 miljoni dollarini.

 1. jaanuaril teatati, et tulvavesi on haaranud enda alla juba rohkem kui 20 linna ja vesi aina tõuseb. Selleks ajaks oli katastroofis kannatada saanud ligi 200 000 inimest ja uputuse kahju hinnati mitme miljardi Austraalia dollari suuruseks.

 4. jaanuaril hoiatati Ida-Austraalias asuva 75 000 elanikuga Rockhamptoni linna kodanikke vette minemise eest, sest tulvavesi on kandnud linna mürgiseid madusid ja krokodille. Selleks ajaks oli vee all ligikaudu niisama suur territoorium kui Prantsusmaa ja Saksamaa kokku.

 5. jaanuaril teatati, et üleujutus on võtnud katastroofi mõõtmed ja uputuse tõttu on seiskunud töö 75 protsendis Queenslandi osariigi söekaevandustest, mis on tõstnud söe hinda maailmaturul.

 11. jaanuaril tungis vesi Austraalia suuruselt kolmandasse linna Brisbane’i, tekitades tulvade eest pagema sunnitud elanikes paanikat. Linna läbivas jões tõusis tunni aja jooksul vee tase poolteise meetri võrra, muutes mudalaineid liivakottidega tõrjuda üritanud inimeste töö mõttetuks. Selleks ajaks oli katastroofis hukkunud 12 inimest ja teadmata kadunuks oli jäänud 72.

 14. jaanuaril teavitas Brisbane’is elav eestlanna Airi Ilisson-Cruz rahvusringhäälingut, et paanikas inimesed ostavad toidupuuduses kaupa kokku ja kardavad, et kraanivesi võib olla toksiline. Samal ajal hakkas 4,5 meetrit tõusnud vesi esmakordselt taanduma.

 16. jaanuaril tabas uus üleujutus Austraalia Victoria osariiki, kus jäi vee alla umbes 1400 kodu ja 3500 inimest oli sunnitud piirkonnast pagema.

 Queenslandi osariigis on koduta sajad tuhanded inimesed ja ainuüksi Brisbane’s jäi vee alla ligi 30 000 kodu. Viimati nähti Austraalias nii suurt uputust 1974. aastal.

Andmed: Postimees Online