/nginx/o/2011/01/20/501746t1h9f8d.jpg)
USA Maine`i ülikooli arheoloogi Samuel Belknapi sõnul kodustati Ameerikas koer umbes 10 000 aastat tagasi.
Ameerikas kodustati koer umbes 10 000 aastat tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased tegid nüüd kindlaks Texase osariigist leitud luufragmentide ja kolju vanuse, mis on 9400 aastat, edastab Yahoo News.
DNA-analüüs kinnitas, et tegemist on koeraluude, mitte koioti-, hundi- ega rebaseluudega.
Need koeraluud leiti inimtegevuse jäänuste seas. Luude uurimine näitas, et neid oli raiutud, küpsetatud ning osa neist oli käinud läbi seedetrakti.
Uurija sõnul olid koerad Ameerika mandri põliselanike kaaslased, pakkusid kaitset kui ka jahiabilised, kuid samas olid need loomad hinnatud toiduallikaks. Neid võidigi kasvatada liha saamise eesmärgil.
Texases Lower Pecoses toimunud väljakaevamistel ei otsitud märke koerte kohta, vaid nende jälile satuti juhuslikult. Põhiliselt uuriti sealse inimasustuse kultuurikihis jälgi selle kohta, mida seal 10 000 – 1000 aastat tagasi söödi.
«Mulle jäi ette koer, kes tapeti, nüliti ja küpsetati 9400 aastat tagasi,» selgitas teadlane.
Koerad on inimkonna ajaloos tuhandete aastate jooksul tähtsat rolli mänginud.
Arheoloogilised andmed kodustatud koerte kohta ulatuvad Belgias 31 000 aasta, Tšehhi Vabariigis 26 000 aasta ja Siberis 15 000 aasta taha.
Kuid Uue Maailma aladelt leitud koeraluud on märksa nooremad.
Belknap uuris Texasest Hindsi koopast leitud luufragmente ja tema hinnangul kuulusid need koerale kes oli võrdlemisi väike, lühikese karva ja lühikese ninaga, meenutades tänapäeva segaverelisi koeri. Luude suurus viitas, et loom võis kaaluda kuni 13,5 kilogrammi.
Mitmed varasemad Ameerikas tehtud väljakaevamised on esile toonud koeraluid, mille vanus on 8000 aastat.
Belknapi arvates võib Ameerikast leida jälgi veelgi varem kodustatud koerte kohta.
«9400 aastat võib olla vanim, võib ka mitte,» lisas uurija.
Arvatakse, et esimesed koerad jõudsid Põhja-Ameerikasse koos Aasiast väljarändajatega, kes jõudsid sinna üle nüüdse Beringi väina, kui seal oli maismaasild.