/nginx/o/2016/02/18/5058923t1h3cf5.png)
Jaanide paiku postitas arvamusguru Juku-Kalle Raid oma Facebooki kontole ühe mõnusa põdraliha retsepti.
Juku-Kalle Raid soovitab: koorene põder ehk tubli põts
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/07/03/5572729t1h771c.jpg)
Juku-Kalle Raid: Kuula nüüd. Kõigepealt, koorene uluk on väga hõrk asi, ei maksa kaugetlki kahelda. Koorene põts on aga suisa imeline.
Tee alljärgnevalt:
Kõigepealt leia põrandalt, metsa alt, poest või püssimehe taskust põts. Põtsipraad lõika viiludeks ning pane marinaadi.
Ma tegin tumeda veini-õlle põhise. Sinna käivad lisaks eelmainitutele rosmariin, tüümian, vorstirohi, kadakamarjad, kuivadžika, mehine kimp peeneks hakitud peterselli, aga loomulikult ka peeneks hakitud tšilli ning küüslauk, lisaks surakas musta pipart, soolakest ning nati mettki.
Las siis põts lebab marinaadis mõne tunni vähemalt, aga kui on aega, siis miks mitte öö läbi. See ei tee ühele korralikult põtsile üldse liiga.
No ja siis muidugi koos poolikute sibulate, koorimata küüslauguküünte ning porganditega ahju, mille temperatuur võiks olla kusagil 200 kraadi paiku. Marinaad kalla kah peale ning kata pets fooliumist tekiga, las puhkab.
Umbes paari tunni pärast on põts pehme nagu oleks saunast tulnud. Kalla potti juurde parajalt vahukoort ning jäta põts veel kümneks mintsiks ahjukesse.
Siis muidugi kõrvale: eks ikka värske salat ning ohtra tilliga keedetud uus kartulike. Oi sa pagan, mihuke see põts on! Eriti, kui hakkida peale korralikult värsket lehtpeterselli. Nii hea, armas ja maitsev, et keel läheb koos põtsiga alla. Eriti kui veel külm õlleke kõrvale kallata.
Ja teada, et magustoiduks võib mekkida metsmaasikaid. Kui põtsist muidugi ruumi kõhtu jääb. Aga ega ikka eriti jää küll!
/nginx/o/2016/07/03/5572727t1he433.jpg)