Filmitalgutel tehakse filmi kolhoosi meetodil

Filmientusiast Mikk Rand paneb Filmitalgute käigus kogu Eesti kino tegema. Foto: Peeter Langovits

Järgmise aasta 1. jaanuaril peab esilinastuma üks Eesti-teemaline «täispikk mänguline ulmedokumentaalfilm», mille tegemisel oodatakse osalema kogu eesti rahvast. Igati asjakohane esilinastuspäev, sest 2012. aastal saab Eesti film saja-aastaseks.

Filmitegemist tüürib Filmitalgute-nimeline seltskond, mille eesotsas on kümme aastat Kinobussi vedanud Mikk Rand. «See on meelelahutuslikult hariv projekt, kus igaüks saab filmi tegemisel kaasa lüüa,» ütles Rand.

Filmitalgud on loonud taristu, mis võimaldab teoreetiliselt igaühel meist näitleja, produtsendi, lavatöölise või mis tahes muu asjapulgana kaasa lüüa. «Eestlane on väga andekas. Anna ainult võimalus ja ta mõtleb väga kinematograafiliselt,» kommenteeris Tiina Lokk.

«See on absoluutselt hullumeelne idee, maailmas pole midagi sellist varem tehtud,» kinnitas Rand. «Talgute käigus tehtud film on meie meelest üsna sarnane Taani Dogma 95 manifesti ja Lars von Trieri ideedega. Filmis peab ja saab olla ainult see, mis parajasti kättesaadav.»

«Iga filmitegija tahab ikka oma visiooni ellu viia, oma lugu jutustada. Meile ei ole tähtis mitte ainult lugu, vaid protsess ise. Mida rohkem inimesi sellest osa võtab ja koha leiab, seda parem,» selgitas Rand oma kaubamärgiks saanud tumedate prillide tagant. Muide, tumedaid prille kannab Rand sellepärast, et ta näeb oma ülivalgustundlike silmadega pimedas ülihästi.

Filmitalguliste maksimum­arvuks hindab Rand 10 000 inimest, enamat oleks juba raske hallata. Praegu alles idee faasis oleva filmi võttekohad tahavad filmitalgulised paigutada kõikidesse maakondadesse, et kogu Eesti oleks mõne iseloomuliku nurga alt näha. Selle tingimuse järgi valitakse välja ka idee, iga film selleks ei sobi.

Praegu kogub Filmitalgute meeskond, mis koosneb Rannast ja veel kümmekonnast maakondlikust aktivistist, veebilehel www.filmitalgud.ee sünopsiseid ehk filmi idee lühikirjeldusi. Neid võib veel kümne päeva jooksul üles laadida igaüks.

Artikli kirjutamise ajal seisis veebilehel peotäis sünopsiseid, mille hulgas muinasjutt, post­apokalüptiline seiklus, keskkooli road-movie ja soov «Videvik» Eesti moodi taaslavastada.

Jaanuari lõpus istub kokku žürii, et esitatust üks filmivääriline leida ning aprilliks sellest stsenaarium vormida. Valikule saab kaasa aidata veebihääletuse teel.

Stsenaariumi kallal hakkavad tööle stsenaristid Margit Keerdo, Peep Pedmanson ja Aime Järvine. Päris filmi väntamisele kaasatakse režissöörid René Vilbre, Jaak Kilmi, Rasmus Merivoo ja paljud teised elukutselised filmiinimesed.

Osalisi otsitakse kevadel (kusjuures päris näitlejate käe all täidavad peaosi amatöörid), suve esimesel poolel valmivad võttepaigad ja augustis algab filmimine. Sügisel on veel montaaž ja võibki filmiaasta alguseks teose linale lasta.

«Selline film, nagu meil plaanis, võiks tavapäraselt maksta oma 12 miljonit eurot,» nentis Rand. «Aga meie arvestame inimeste energiateguri rahast maha. Tegelikult on meie eelarve pool miljonit eurot.» See teeb ligi 8 miljonit krooni.

Eesti viimase aja auhinnatuima filmi «Püha Tõnu kiusamine» eelarve oli 15 miljonit krooni. Filmitalgute rahaallikad nõrisevad kultuuripealinna eelarvest, lisaks peetakse läbirääkimisi kultuuri- ja haridusministeeriumi, Eesti Filmi Sihtasutuse, kultuurkapitali, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ning teiste organisatsioonidega.