Pärnu Endla teatris teeb näitlejatega proove noor lavastaja Johannes Veski, kelle käe all jõuab märtsi keskel lavale Andrus Kiviräha “Mees, kes teadis ussisõnu”.
Endla teater toob lavale Andrus Kiviräha teose
19. jaanuar 2011, 09:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veski on seda meelt, et kogu romaani suurejooneline sündmustik tuleb mis tahes esteetiliste ohverduste najal otsast lõpuni lavale tuua.
Kuidas sündis koostöö Endla teatriga?
2010. aasta kevadel helistas mulle Tiit Palu ning küsis, kas ma sooviksin Pärnu Endlas “Mees, kes teadis ussisõnu” lavastada. Võtsin päeva mõtlemisaega ja vastasin jaatavalt.
Kas olete varem lavastanud ja kui, siis mida ja kus? Mis mahub teie teatrialasesse pagasisse?
Mul on Tallinnas juhtida oma väike teater Cabaret Rhizome. Seal olen kahe aasta jooksul lavale toonud viis sõnatut-omaloomingulist lavastust (“Harri magab”, “Muki munad”, “Võmmid: viimane partii”, “Harri 2: ülestõus”, “Mahhinaarium” ja “Avangardist”).
Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias näitleja erialal õppides tundsin samuti aktiivset huvi lavastamise vastu.
Millega kõnetab teid Andrus Kiviräha teos ja missugune visioon tekkis teil tema loomingu lavaletoomise suhtes? Kuidas on üldse võimalik ussisõnade raamatu teksti lavastada? Filmitegijad on igal juhul alla vandunud.
“Mees, kes teadis ussisõnu” kõnetab mind kui väga selge ja äratundmisrõõmu tulvil teos inimese võitlusest endaks jäämise ja muu maailmaga rahu säilitamise vahel. Tähtis küsimus on mulle: miks küll tahame nii tihti kellegi teise moodi olla? Teatri puhul: miks teater tahab nii hirmsasti ja äratuntavalt teatri moodi olla?
Usun, et küsimus, kas üht või teist teksti on üldse võimalik lavale tuua, väärib ainult jaatavat vastust. See, kuidas ja mis kujul üks lugu lavale tuuakse, selgub proovides.
Visioonid, olgu need selgepiirilised või visandlikud, on väga toredad ja huvitavad, kuid neist olulisemaks väärtuseks ühe lavastuse sünnil pean koostöövalmi trupi ühise loomingu ja ühiste seisukohtade tervikuks vormumist.
Käesoleva lavastuse puhul näen, et kogu “Ussisõnade” suurejooneline sündmustik tuleb mis tahes esteetiliste ohverduste najal otsast lõpuni lavale tuua.
Siiani pole “Ussisõnu” lavale toodud. Kivirähk ütles, kuulnud Endla kavast seda teha, et see on tõesti paras pähkel, millega kergesti võib kaela murda.
Kaelamurdmiseks on kindlasti palju tõenäolisemaid viise kui mis tahes lavastamine.
See on huvitav töö ning ma ei alustaks sellest, et mõtlen, mida halba minuga sel puhul juhtuda võib.
Kes on peaosatäitja ja millal saab lavastust näha?
Peaosatäitja on Priit Loog. Esietendus on 12. märtsil.
“Mees, kes teadis ussisõnu” on Andrus Kiviräha 2007. aastal ilmunud romaan.
Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onult Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle: ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes kõik on endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub. Tasapisi metsaasundus siiski hääbub ning selle tarkust, juuri ja Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet – viimane mees, kes teadis ussisõnu.