Joy töötab nagu filharmoonia

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõbus džunglirahvas
Lõbus džunglirahvas Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kaks uue kavaga täispikka kontserti ühel päeval ja täissaalile – seda suudab Valgamaal vaid stuudio Joy. Kes läks vaatama oma pereliikme etteastet, kes uudistama, millega Marina Jerjomina seekord üllatab.

Kava teadustasid Siim Uhtjärv ja Marina Jerjomina. Esinesid lauljad ja tantsijad vanuses 4–59 aastat. Ei, siin pole kirjaviga. Seni tegutsenud laste ja noorte laulu- ja tantsustuudio on tegevushaaret veelgi laiendanud – septembrist alates tegutseb selle juures ka täiskasvanute lauluansambel.

«See on väga tore, et Joy on suutnud jätta enda külge ka need noored, kes Valgas kooli juba lõpetanud,» ütles maavalitsuse osakonnajuhataja Kalev Härk, kes pole selle stuudio lapsevanem.

Üllatas taas

«Mõtlesin, et ei tea, millega Marina seekord üllatab,» sõnas stuudiolase vanaema, perekonnaseisuametnik Anne Puller, endal kahtluseuss hinges. «Üllatas küll – oli lastevanemad ka laulma pannud.»

Stuudio juhi Jerjomina sõnul oli kaheosalise kontserdi kavas kaks vana laulu, kõik muu on õpitud kolme kuuga. Juba esitatud laulud olid taas kavas nende sõnumi pärast. «Me tahame mitte ainult publiku meelt lahutada, vaid pöörata tähelepanu ka teatud probleemidele ühiskonnas,» rääkis stuudio juht.

Tantsujuhtidena olid vaeva näinud Jelena Butkevitš, Jelena Ma­linin, Jekaterina Gavriltšenko, Aleksandr Beljakov, Udis Racenis ja Kaj Pronko. Stuudio laulupedagoog on Jerjomina ise. Kostüümid disainis ja modelleeris Natalja Rõbkina.

Lauldi kuues keeles

Laulusolistiks tuli sügisel õppima kolmkümmend kolm huvilist. Nii palju soliste ühele kontserdile lavale panna ei saaks ja nii ruttu ei saa ka veel solistiks. Seepärast esinesid lauljad mitmesugustes ansamblites. Ansamblilauludest pidas juhendaja eriti oluliseks laulu «Olen sinu ingel», mille sõnum on vajadus üksteist hoida, sest koos saadakse kõigega hakkama.

Kontserdil lauldi vene, läti, eesti, inglise, ukraina ja jaapani keeles. Ka töö stuudios käib kolmes kohalikus keeles. Tahab ju tantsijagi oma emakeeles õpetust saada, kui võõras keeles midagi arusaamatuks jääb, ja saab ka. Riias tantsu õppiv Udis Racenis saab oma oskusi Valgas praktiseerida. Peale kolme kohapeal räägitava keele võiks tema ka veel inglise ja saksa keelt kasutada, et breigitrikid selgeks õpetada. «Pole probleemi,» ütles läti noormees eesti keeles.

Klaimi sütitavalt esitatud mambos olid laval valgetes pükstes ja jakkides neiud. Kerge käeliigutusega olid valged kostüümid seljast ja ka lavalt kadunud ning neiud kirjudes suvekleitides. Tantsu see kaval kostüümivahetus ei katkestanud.   

Peale breigitrikkide teenisid publikult eriti sooja vastuvõtu Richardi «Andestamine» ja Klaimi lõputants.

Vaheaegadel käis Valgamaalane esinejatega rääkimas. Richardi 4.–6. klassi rühmas oli neliteist tüdrukut, kes õpivad gümnaasiumis, vene gümnaasiumis ja põhikoolis. Nemad esitasid kontserdi teise osa alguses tantsu «Me oleme siin», neid juhendab Jelena Butkevitš.

Küsimusele, miks ta Joys käib, vastas Cristella Sumero: «Mulle meeldivad meie tantsud. «Me oleme siin» mõtlesime koos õpetajaga välja.» Brigitta Chrislea Saavel lisas: «Meil on hästi tore õpetaja. Trennides saab kõvasti mahvi.»

Täiskasvanute ansambli tabas Valgamaalane kahe kontserdi vahel makarone söömas. See kollektiiv on tekkinud tänu Avatud Eesti Fondi toetusele ja töötab septembrist alates.

Nende esimene esinemine oli Riias, kodulinna laval olid nad esmakordselt. See pani neid kõvasti närveerima, sest saalis oli ju nii palju kriitikuid. Kuna nad on Joy laste vanemad, kartsid nad kõige rohkem järeltulijate arvamusi.

Tõestasid, et oskavad ka midagi

Alguses laulsid ansamblis vaid naised. «Tulin vaatama, mida naine siin teeb ja jäin ka laulma,» rääkis Aleksandr Žukovski. «Alguses vaatasid lapsed meid kahtlustava pilguga. Nüüd on nende suhtumine muutunud ja tunnistavad, et oskame ka midagi.»

«Mina laulsin ansamblis viimati koolis kakskümmend viis aastat tagasi. Nüüd olen nagu uuesti sündinud,» rääkis ansambli liige Valeri Jerjomin.   

Kontserdi järel kogus Valgamaalane külastajate muljeid.

Laine Mänd: «Ootan alati Joy kontserti ja ostan varakult pileti, et ilma ei jääks. Rõõm on näha niisuguse tahtejõuga inimesi.»

Eha Mandel: «Joy ja Marina on alati tasemel.»

Eha Süld: «On ikka inimestel ideid ja annet!»

Jelena Laul: «Tore kontsert!»

Alar Nääme: «Huvitav kontsert!»

Pavel Loskutov: «Väga hea töö! Suur ja hea töö! Tore, et Valgas on selliseid inimesi, kes midagi niisugust teevad. Minu tütar tantsis džunglis sebrat.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles