Merit Kopli: Kungla hotelli nõudepseijana nägin igasuguseid tele- ja raadiostaare

Merit Kopli tunnistab, et kuna Postimees on olnud nii pikalt osa tema elust, kavatseb ta esmalt korralikult puhata. Suve lõpus pühendub ta aga uuele suurele väljakutsele – vahendada Saksamaale eesti kultuuri. Foto: Tairo Lutter

Tööinspektsioonil on infokiri Tööelu, millel ilmus juunis uus number. Seal leidub muuhulgas põnev rubriik, kus tuntud inimesed räägivad enda kogemusest tööga. Vastatakse seitsmele küsimusele ja vastused on tihti üllatavad ja huvitavad. Näiteks saab lugeda, kuidas Andrus Kivirähk ostis esimese palga eest grillkana ja kuidas Merit Kopli alustas nõudepesijana. 

Merit, mis on teie esimene töökoht ja kirkaim mälestus sellest?

Päris esimene töökoht oli kõplaja amet Sommerlingi aiandis. Mingeid eredaid mälestusi sellest pole. Ju siis oli kaunis üheplaaniline ja eraklik tegevus, millest märki mällu ei jäänud.

Teismelisena töötasin suvel Kungla hotellis nõudepesijana. Seal oli põnev – nägin igasuguseid tele- ja raadiostaare ning muid eredaid isiksusi, kes seal õhtuid ja päevi veetsid. Kolleegide nõudepesijate arusaamad elust ja maailma asjadest aitasid oluliselt kaasa minu otsusele edasi õppida ja areneda.

Mis on kõige kaalukam asi, mida mõni ülemus, alluv või kolleeg on elus õpetanud?

Igaüks on midagi õpetanud, kõikidest neist olen välja noppinud mulle sobivaimad. Aga eelkõige on oluline ükskõik mis ametis jääda heaks ja mõistvaks inimeseks. Ennast saab kehtestada ja oma tahtmist ellu viia palju edukamalt, kui oled empaatiavõimeline ja suudad teisi mõista. Ausus on samuti ülioluline, see võimaldab öösel rahulikult magada. Puhanud ja puhta südametunnistusega inimene on terve ja rahulik ning langetab läbimõeldud otsuseid.

Kui oleks saanud noorele tööelu alustavale iseendale midagi soovitada, siis mis see oleks?

Kirega tuleb oma tööd teha, põlema peab! Ja tuleb arvestada, et vahel läheb hästi, siis jälle kehvemini. Seepärast ei maksa liigselt põdeda ja närvitseda.

Samuti tuleb olla paindlik, aga mitte nii paindlik ja libe, et endal häbi peeglisse vaadata. Endaks tuleb jääda.

Nimetage kolm asja, mida Teie töö on Teile õpetanud?

Probleemid lahenevad ühel moel või teisel, ei tohi paanitseda ja teisi hulluks ajada. Kui tekib idee, siis lase sel võimalusel öö läbi settida. Tormakuse tõttu olen palju vigu teinud. Õiglane pead sa olema, ebaõigluse tõttu kaotad autoriteedi ja organisatsioonis tekivad lahkhelid.

Kõige pingelisem tööalane juhtum?

Neid on palju, pinge on peatoimetaja ametis pidevalt laes. Kõige hullem on olnud vast Andrus Veerpalu positiivse dopinguproovi avalikustamine. Esmalt väideti nädal aega, et Postimees valetab. Nädal aega lugejad ja kogu avalikkus sõna otseses mõttes sõimasid meid hommikust õhtuni, ajakirjanikke ähvardati jne.

See oli valus, sest tegime ju ainult oma tööd ehk siis paljastasime pahateo ja soovi seda varjata. Ka siis, kui suusaliit tunnistas, et Postimees pole valetanud, leidsid paljud, et leht pidanuks selle patu maha vaikima. Mis oleks ju olnud absurdne.

Missugused töised harjumused on aidanud kaasa edu saavutamisele?

Töökus ja kohusetundlikkus, ilma nendeta ei saa. Täpsus. Ma ei hiline kunagi ja eeldan sama kolleegidelt. Rõõmsameelsus. Kui juht on pahas tujus, on seda kogu ettevõte.

Soovitus alustavale ametikaaslasele?

Kuula paljude inimeste nõuandeid, aga tee oma otsus ise, sest sina pead selle eest vastutama ja sellega elama.