TÄNA ÕHTUL! Sandra Jõgeva stand-up tragöödia ületab kollase meedia

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinn Art Week. Sandra Jõgeva.
Tallinn Art Week. Sandra Jõgeva. Foto: Erakogu

Kunstinädala Tallinn Art Week teisel päeval, 12. juunil tuleb ajaloolise Kuku klubi praeguseks publikule suletud, kuid sel õhtul uksi avavas interjööris esitlusele Sandra Jõgeva stand-up tragöödia “Klatš: osa 2“.

Milleks peab publik sel õhtul siis valmis olema?

"Kui me räägime Sandra Jõgevast, siis oodata võib intriige ja taktitundetust, kõike seda, mida kollases meedias on leebemalt, mitte nii otsekoheselt kui Sandra seda teeb," selgitab üks kunstinädala korraldajatest Andra Orn.

Rääkides sellest, kuidas Sandra Jõgeva on selliseks kujunenud, ütleb Andra Orn, et kõnealust näitlejannat on raske purki panna, ta võib olla ühel hetkel üks ja järgmisel juba teine, mis ongi tema eripära. "Oma stand-up`ides on ta väga siiras ja otsekohene, ta kasutab enda tutvusringkonna ja tuntumate inimeste nimesid ja see võib päris paljusid pahandada," räägib korraldaja. "Ühesõnaga, etenduses avalikustatakse kõik!" Sandra Jõgeva eesmärk on siiski rääkida kunstilisel viisil, tegu pole sooviga kedagi solvata või rünnata, vaid pigem ehmatada ja panna mõtlema. Tema iseloomu aspektideks on otsekohesus ja oskus märgata inimlikkuse momente, mida tavainimesed ehk koheselt ei märkagi.

Andra Orn ütleb, et Sandra Jõgeva näitused, mida ta on kureerinud, on väga kõrgel tasemel, ta ise on pärit kunstnike perest, on selles ringkonnas kaua sees olnud, teab enamikku kunstnikest, oskab hinnnata, hoomata ja kasutada erinevaid kunstivaldkondi, olles teinud ka saateid ja dokfilme. Näiteks tõi ta TAM Galeriis lavale inimeste tavaelulised fotod, kus nad on tavapärases keskkonnas, hetkeemotsioonina, mis oleks justkui seebikarbiga pildistatud, näiteks oma koristamata kodus. "Sandra tababki neid momente ja mitte alati positiivses valguses, aga kas inimene ongi alati positiivne?" arutleb Andra Orn.

Kes on siis etendusele oodatud ja kes võiks koju jääda? "See kirjeldus peaks tekitama huvi vaatama minna või kui tundub, et see võib solvav olla, siis soovi mitte minna — igaüks võib ise otsustada," võtab Andra kokku.

Tagasi üles