Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

DiCaprio hakkab kehastama Pärsia poeeti Rūmīt?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Leonardo DiCaprio
Leonardo DiCaprio Foto: SCANPIX

Menufilmi «Gladiaator» stsenarist David Franzoni teatas, et ta plaanib uut filmikäsikirja, mis räägib Pärsia 13. sajandi poeedist  Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmīst.

Franzoni sõnul tahab ta esitada väljakutse moslemite kujutamise stereotüüpidele, edastab The Guardian.

Stsenarist Franzoni ja produtsent Stephen Joel Browni esmaseks valikuks Rumi rolli oleks Leonardo DiCaprio ning Rumi sõbra Shamsi rolli Robert Downey Jr.

«Rūmī on nagu Shakespeare, olles väga andekas. Sajandeid tagasi elanud suurkujud pakuvad huvi ka tänapäeval,» lisas stsenarist.

Rūmī eluloofilmi võtetega tahetakse algust teha 2017. aasta esimeses pooles.

Franzoni teatel on maailmas, eriti aga USAs viimastel aastatel huvi islami, Rūmī ja ta teoste vastu suurenenud ning selle tõttu on Pärsia poeedi elu filmiks tegemist väärt.

Rūmī oli sufi müstik, kes põgenes sünnikohast Afganistanis mongolite invasiooni tõttu ning reisis Baghdadi, Mekasse ja Damaskusesse, õpetades teekonnal islami filosoofiat, kirjutas luuletusi ja palvetas.

Tema kõige kuulsamat teost «Maṭnawīye Ma'nawīt» peetakse Pärsia «koraaniks».

Rūmī oli islami järgija, kuid ta luuletused ei ole läbinisti islamistlikud, vaid neil on laiem üldinimlik kõlapind.

Sotsiaalmeedias on DiCaprio võimalik valimine Pärsia poeedi rolli saanud negatiivset tagasisidet, kuna arvatakse, et oleks paremaid variante, näiteks mõni moslemist Türgi näitleja. 

Wikipedia: Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī (30. september 1207 Balkh tänapäeva Afganistanis või Vahš Kurgonteppa lähedal tänapäeva Tadžikistanis – 17. detsember 1273 Konya tänapäeva Türgis), oli pärsia luuletaja, jurist, teoloog ja õpetlane, sufi müstik. Elas suurema osa ajast Konya linnas.

Rūmī umbes 26 000 värsireast koosnev müstiline õpetuspoeem «Masnavī» on pärsiakeelses maailmas koraani järel kõige tähtsam kirjandusteos. Õpilaste kirjapandud on Rūmī vestlustekogu «Fihi ma fihi» ('Selles on, mis selles on').

Rūmī järgijad lõid tema eeskujust innustatult Mevleviye, pöörlevate dervišite vennaskonna, mille liikmed otsivad jumalikku ekstaasi erilises muusikalise saatega tantsurituaalis.

Tagasi üles