/nginx/o/2016/06/06/5480571t1h15c7.jpg)
Täna möödub 72 aastat Teise maailmasõja Normandia dessandist, mis oli sõja käiku lõplikult muutnud liitlaste suuroperatsioon.
Normandia dessandi esimeseks ohvriks peetakse briti leitnanti Herbert Denham Brotheridge´i
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Normandia dessant algas ametlikult 6. juunil 1944 kui USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide sõdurid maabusid Saksamaa poolt okupeeritud Prantsusmaal Normandias, edastab iltasanomat.fi.
Kuid dessandile eelnes operatsioon Tonga, milles Briti kuuenda langevarjudivisioni langevarjurid laskusid Orne`i ja Caeni kanalitel olevate sildade lähedusse. Britid vallutasid sillad, et takistada sakslaste vasturünnakut Normandia rannikul.
Briti leitnanti, 28-aastast Herbert Denham Brotheridge´i peetakse Normandi dessandi esimeseks ohvriks, ta hukkus dessandile eelnenud ööl Benouville`is.
Brotheridge´i juhitud salk oli esimene, mis silda vallutama jooksis, kuid leitnant sai kaela surmavalt haavata. Ta maeti Prantsusmaale Ranville`i surnuaiale.
Brittidel õnnestus sillad oma valdusse saada ja seega luua viies kohas Normandia rannikul maabunud dessantlastele Saksa väeüksuste vastu takistus.
Brotheridge´i abikaasa Margaretil oli kaheksas raseduskuu kui mees Normandias elu kaotas ning ema nime saanud tütar sündis 19 päeva hiljem.
Tütar sai isa osalemisest Normandia dessandis teada alles 1984. aasta, kui Briti lehtedes meenutati 40 aasta möödumist dessandist.
Margaret Brotheridge abiellus uuesti kui tütar oli nelja-aastane ning ta ei rääkinud tütrele ta bioloogilisest isast.
Normandia dessant kestis 6. juunist kuni juuli keskpaigani 1944.