/nginx/o/2016/06/03/5468285t1h27f4.jpg)
Kolm aastat tagasi leidsid sukeldujad Kreeka Zakynthose saare vetest enda arvates iidse veevoogudesse kadunud linna varemed ning allveearheoloogid võrdlesid seda varem leitud veealuste linnadega nagu Egiptuse Thonis ja Kreeka Herakleion.
Pettunud teadlased: «veealune linn» on loodusjõudude tekitatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii Thonis kui Herakleion uppusid umbes 1200 aasta eest, vette kadusid elu- ja sadamahooned, templid ja kanalisüsteemid, edastab seeker.com.
Uuring näitas, et Zakynthose juures ei ole rolli mänginud inimkäed, vaid loodus on loonud oma «linna» bakterite ja metaani abil. Sellele viitas vee alt kaasa toodud kivimite uuring, kuna ei leitud jälgi tööriistadega töötlemise kohta.
Teadlaste sõnul said «sambad» ja teised objektid tekkida, kuna merepõhjast pulbitseb metaangaasi, mis vormib kivisid. Viie miljoni aasta vanused «varemed» paljastusid merepõhja erosiooni tõttu.
Allveearheloogid tegid Zakynthose saare vetes mitmeid sukeldumisi ja hakkasid kahtlema, kas seal olev on ikka inimkäte loodud, kuna objektid paistsid liiga «looduslikud». Kõige suurem vihje looduse tegevuse kohta oli keraamika ja teiste inimtegevusega seotu puudumine.
Briti East-Anglia ülikooli esindaja Julian Andrewsi sõnul vedas loodus allveearheolooge ninapidi.
«Selline «veealune linn» tekib tavaliselt sügavas vees, sadade isegi tuhandete meetrite sügavusel, Zakynthose juures selle teke on erakordne,» teatas Andrews.
Pilte vaata siit.