Video: Londonist leiti 2000-aastaseid Rooma kirjutisi

Londonist leitud Rooma-aegne kirjutis Foto: SCANPIX

Briti arheoloogide teatel leidsid nad Londonist käsitsi kirjutatud tekste, mis pärinevad Rooma impeeriumi ajast ja mis aitavad paremini mõista selle linna varajast ajalugu kaubandus- ja kultuurikeskusena.

Museum of London Archaeology teadlaste teatel sisaldab leid üle 400 puidust tahvli, millel on ladinakeelsed kirjutised, edastab foxnews.com.

Need leiud tehti seoses arheoloogiliste väljakaevamistega Londoni ärikeskuses, kuhu kerkib meedia- ja andmefirma Bloomberg peakorter.

Arheoloogid on seni uurinud 87 tahvlil olevat kirjutist, mis pärinevad ajavahemikust 65 – 80 pKr. Tegemist on kõige varajasemate viidetega Londonile, mis Rooma ajal kandis nime Londinium.

«Tegemist on esimese põlvkonna londonlastega, kes meiega nende tahvlite vahendusel suhtlevad,» selgitas väljakaevamistel osalev arheoloog Sophie Jackson.

Roomlased asutasid Londoni pärast sissetungi Briti saartele, mis toimus 43. aastal pKr. Enne roomlasi oli paigas väike küla.

Londinium hävines 61. aastal keltide ülestõusus, mida juhtis kuninganna Boudica, kuid ehitati kiiresti üles.

Roomlaste puittahvlitel kirjas olev näitab, et Londonis kujunes pärast rajamist kiiresti tähtis sõlmpunkt ja õitsev kaubanduskeskus. Kaubeldi mitmete kaupadega, kaasa arvatud teravilja, õlle, naha, metalli ja teiste eluks vajalike asjadega.

Ühel puittahvlil on daatum 8. jaanuar 57. aasta ja see on seni üks vanemaid Briti saartelt leitud käsitsi kirjutatud dokumente. Tekst räägib ostust-müügist: vabastatud ori lubas maksta 105 denaari müüdava ja kohale toimetatava kauba eest.

Puittahvlid leiti kunagise Walbrooki jõe mudast, nüüdseks on see jõgi kuivanud.

«Need tahvlid säilisid mudas, kuna hapnik ei pääsenud lähedale, tavaliselt hävineb puit aja jooksul. Kleepuv muda on nagu Pompeii tuhk või Herculaneumi hangunud laava, sest need kaks linna säilid just nii pärast Vesuuvi vulkaani purset,» teatasid arheoloogid.

Rooma ajal olid tahvlid kaetud vahaga, kuhu sai stylus´e nime kandnud pulgaga kirjutada. Vaha ei ole säilinud, kuid osa kirjutisi on tehtud nii tugevalt, et need on jõudnud puiduni ja seni loetavad.  

Oxfordi ülikooli Rooma ajaloo ja ladina keele ekspert Roger Tomlin sõnas, et huvitav on lugeda seda, mis pandi kirja ligi 2000 aastat tagasi elanud inimeste poolt.