Nitraadid nisus ja sinihape maisis: kliimamuutus muudab vilja mürgiseks

Nisupõld Foto: SCANPIX

ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) teatel tekivad viljas kliimamuutuse tõttu kahjulikud ained, mis võivad ohustada inimeste tervist ja tekitada mitmesuguseid haigusi, kaasa arvatud vähki.

UNEP Frontiers raporti teatel on mürkide tekkimine teravilja kaitserefleks keskkonnamuutustele ja sellisest viljast valmistatud toodeted söömine pika aja vältel võib tuua kaasa probleeme, edastab Yle.

Taimed reageerivad kuumusele, kuivusele ja paduvihmadele viisil nagu inimesed keerulistele eluohtlikele olukordadele ehk neil tekib stress.

Tavaliselt muutuvad taimedes nitraadid inimorganismile vajalikeks aminohapeteks ja valkudeks, kui aga olud on ebasoodsad, tekib taimedes nitraatide kuhjumine.

Nitraadid kahjustavad vere punalibledel hapniku transporti, mille tõttu võib organismis olla normaalsest vähem hapnikku.

Nitraatide ja ka sinihappe kuhjumist tekib tavaliselt nisus, maisis, hirsis ja sorgos. Nisu ja maisi kasvatatakse maailmas kõige rohkem, sorgo on aga tähtis taim kuiva ja kuumaga kliimaga aladel.

Paduvihmad võivad tekitada taimede kasvu äkilise peatumise, mille tõttu hakkab neis tekkima suures koguses sinihapet ehk vesiniktsüaniidhapet, mis samuti ohustab vereringes hapniku liikumist. Sinihapet on varasemal ajal kasutatud keemiarelvana ja selle aine lühiajaline tarbimine võib suuri terviseprobleeme tekitada, lõpuks ka surma tuua.

Muutunud kliimatingimustes esineb enam ka vilja kahjustavaid seeni, mis toodavad nürgiseid aflatoksiine, mis võivad tekitada maksakahjustusi, vähki ja pimedaks jäämist. Samuti võivad need mürgid loote ja väikelaste arengut pidurdada.

Maailma seitsmest miljardist inimesest elab 4,5 miljardit riikides, kus põllumajandustaimedes tekib palju aflatoksiine, ohustades paljude tervist.

«Oleme oma uuringute alguses, kuidas kliimamuutus mõjutab põllumajandust ja rahvastiku toitmise seisukohast tähtsaid põllumajandustaimi. Eriti haavatavad on troopilistel ja subtroopilistel aladel elavaid inimesed,» lausus UNEPi esindaja Jacqueline McGlade.

Keenias on aflatoksiinid tapnud sadu inimesi, kuid ka Euroopas on täheldatud nende ohtlike ainete kasvu põllumajandustaimedes, kuna kliima soojeneb.

Teadlaste sõnul tuleks rohkem tegeleda taimearetusega aretades kliimamuutusele vastupidavamaid taimi.