Maailma kõik kaardid valetavad?

Mercatori kaart aastast 1569

FOTO: Wikipedia.org

Kaartide tegemisel võetakse seni aluseks 16. sajandil leiutatud Mercatori projektsioon, mida kasutati esmalt merekaartide koostamiseks laiuskraadide 0 kuni 90 kohta.

Silindriline kartograafiline projektsioon, mille võttis 1569 esmakordselt kasutusele flaami kartograaf Gerardus Mercator, jaguneb kaheks – normaal- ja põikprojektsiooniks, edastab news.com.au.

Normaalprojektsiooni kasutatakse geograafiliste laiuste 0 kuni 85 puhul ning selle puhul vastab kaardil olev looduses olevale. Põikprojektsiooni kasutatakse laiuste 75 – 90 kohta ja siis tuleb võtta arvesse kvaasigeograafilisi koordinaate, mis on pooluste lähedaste alade koordinaadid, mille algpunkt on geograafiline poolus.

Mercatori süsteem ei pea täiesti paika, selle järgi on osa maailmast nihkes ja ebaproportsionaalne.

Kui vaadata tänapäeva kaarte, siis tunduvad osad alad ülejäänud maailmaga võrreldes kummaliselt suured. Kaartidelt paistab Gröönimaa sama suur kui Aafrika, tegelikult on Gröönimaa 14 korda väiksem kui Aafrika.

Mercatori projektsiooni kohaselt on Alaska peaaegu samas suuruses USA ülejäänud osaga ning Antarktika tundub suurem kui ükski teine manner.

Kui ei olda geograaf või kartograaf, siis on keeruline aru saada, kas kaardid valetavad või mitte ning kui suur mingi osa maailmast tegelikult on.

1973. aastal pakkus sakslane Arno Peters välja uue James Galli 1855. aasta projektsioonil põhineva Galli-Petersi projektsiooni, mille kohaselt vastavad kaardid tegelikkusele täpsemalt, kuid ka selles on oma vead ja moonutused, sest mandrid on venitatud ekvaatori ja pooluste suunas.   

Selle projektsiooni puhul paistavad näiteks Gröönimaa ja Alaska tegelikkusest väiksemad ning Euroopa on väiksem Lõuna-Ameerikast.   

Kaartide tegemisel pürgitakse täpsusele ning seni vaidlevad kartograafid sel teemal. Mercatori süsteem on seni laialdasel kasutusel.  

«Kaartide koostamise põhiprobleemiks on see, et Maa on ümar ja ümarat tahetakse panna nelinuksele ja siledale. Kui küsida 12 inimese käest, et kumb kaardisüsteem on parem, kas Mercatori või Galli-Petersi oma, saame 12 erinevat vastust ehk arusaamine on subjektiivne,» teatasid kaardieksperdid.

Erinevad projektsioonid näitavad maailma osasid paiku täpsetena ja osasid paiku ebatäpsetena.

Tagasi üles