Teisipäeval tähistati kirjanik August Gailiti sünnikodus Kuiksillal tema sünniaastapäeva. Tegu oli üpriski omalaadse üritusega.
Salongiõhtu kirjaniku sünnikodus möödus suisa sokiseisundis
13. jaanuar 2011, 08:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimunu erakordsust näitas juba seegi, et saabujatel vastas olnud majaperenaine Svetlana Oper veidi häbelikult tähendas: kuigi põrand ehk külmapoolne on, oleks tore, kui külalised endal välisjalatsid siiski jalast võtaks. Seda valdav enamik ka tegi, mõni torkas jalad ka kaasas olnud sussidesse.
Tegelikult oli ühe kuulsama Valgamaalt pärit kirjaniku 120. sünniaastapäeva tähistamine alguse saanud juba päev varem Tsirguliina keskkooli emakeeleõpetajate Marika Trooni ja Ülle Vihma juhendamisel toimunud etlemisvõistlusega. Selle tublimatest olid vanema kooliastme kaks parimat Kristi Kõiv ja Kadri Talvik ka Kuiksillal Gailiti loomingust katkendeid esitamas.
Paljud tegelased valgamaalaste nägu
Ettekannete kaudu tuli ilmsiks, et Gailit oli kirjanik, keda just kerge lõpuni mõista pole.
Üleastunud olid ühel meelel, et kahtlemata mõjutasid Gailiti loomingut Valgamaa inimesed, kellega ta elu jooksul kokku puutus. Seega pole liialdus väita, et paljud tema tegelased on reaalselt Valgamaal elanute nägu.
Tsirguliina keskkooli raamatukoguhoidja Tiia Pärnik rääkis, et isaga Tsirguliina kandis ehitustöödel käies puutus ta teiste seas kokku ka rätsep Brauniga. Just teda on Pärniku sõnul põhjust pidada Gailiti ilmselt kuulsaima tegelase Toomas Nipernaadi prototüübiks.
Kohal viibinud Valga keskraamatukogu infojuht Helve Braun tunnistas mõnevõrra häbelikult, et tegu võis olla tema mehe sugulasega. Täpsed andmed tal selle kohta aga puuduvat.
Luuletaja ja kirjastuse Ilmamaa juht Hando Runnel täiendas Pärniku juttu, et kuigi Gailit ümbritsevast kahtlemata inspiratsiooni sai, peegeldub ta oma teoste peategelastes, sealhulgas Nipernaadis, ka tema enda iseloom, eriti selle salapärasem pool.
Samuti ei olnud Runnel päris nõus Ülle Vihma väitega, et Gailit oli kirjamees, kes ei tähtsustanud kunagi enda isikut. Nimelt on ta üks kord ka oma põhimõtted avaldanud: följetonikogus «Klounid ja faunid».
Lammutas ja manas hukatust
Samas tunnistas luulepatriarh, keda Pärnik Gailiti tundmise kõrgemat pilotaaži valdavat väitis, et temagi teadmised Gailitist on lünklikud. Küll kinnitas Runnel, et julgeb pidada teda pidada kirjanikuks, kes – eriti varases loomeperioodis – tegeles peamiselt lammutamise ja hukatuse manamisega. Seda aga üllal eesmärgil, et ehitada varemetele midagi uut ja paremat.
Isiklikult pidavat Runnel Gailiti teostest parimateks «Toomas Niperanaadit» ja «Ekke Moori».
Pikk pai Runnelilt
Kuigi pikka aega ei teadnud avalikkus midagi Gailitist kui luuletajast, oli Runnelil kaasas tema luulevormis kirjutatud kiri Friedebert Tuglase väljamõeldud tegelaskujule Felix Ormussonile.
Luuletaja ja kirjastaja lasi selle kohalolijatel ka osade kaupa ette lugeda – mainitud tegevus kestis enam kui veerand tundi. Tänuks said kõik ettelugemises osalenud Runnelilt pika ja sooja pai.
Maja perenaine Svetlana Oper, kes teenib leiba Tsirguliina keskkooli inglise keele õpetajana, tunnistas, et tal oli puhas rõõm oma kodumajas taolist üritust võõrustada. Seda suuresti ka seetõttu, et koostöö Tiia Pärniku ja Tsirguliina raamatukogus töötava Hele Reimaaga olnud selles osas suurepärane.
Väga hea auraga maja
Oper, kelle mehe sugulased vahepeal tühjana seisnud majas juba 1960. aastatest elanud on, kinnitas, et hoonel on väga hea aura. «Gailit teadis, kus sündida,» kommenteeris ta.
Samale järeldusele jõudnud hiljuti maja külastanud Gailiti kauged sugulased Ago-Endrik Kerge ja Terje Põder. «Nii hea on olla,» õhanud majas Kerge.
Operi kinnitusel käivat majas üldse palju külalisi. «Üks suurimaid sellesuviseid elamusi oli, kui siia saabus bussitäis soomepoisse, kes laulsid nii toas kui õues,» rääkis ta Valgamaalasele.
Ka Hando Runnel kinnitas, et majas valitsev õhkkond meeldib talle, ja lubas Kuiksillale veel tagasi tulla.
Kirjastuse Ilmamaa toimetaja Kristina Lepist aga kinnitas, et kui valgamaalased edaspidigi taolisi toredaid üritusi korraldavad, ei jää ka kaugemal elavad kirjandusinimesed nendele tulemata.
Ürituseks valmis Kuiksilla talul ka oma veebileht, mille peamine looja oli Tsirguliina keskkoolis õppiv Timo Arbeiter. Teda juhendas seejuures õpetaja Ülle Vihm, kes veebilehte ka põhjalikult tutvustas.