/nginx/o/2016/05/27/5442045t1h644d.jpg)
Dirigent Eri Klasi lesk Ariel Klas andis «Ringvaates» esimese intervjuu pärast mehe surma tänavu veebruaris.
Ariel Klasiga vestles Karmel Killandi.
Ariel Klas esimeses intervjuus pärast Eri Klasi surma: meie armastus on nagu filmilõik, mis jäi pooleli (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida Eri meile praegu oleks öelnud?
Mul on selline tunne, et... Tänaseks on mul olnud kolm kuud leina ja väga rasket aega. Kõik see aeg on koondunud sellele, et teda ei ole füüsiliselt mu kõrval, aga ta on minu sees. Ma vestlen temaga ja mulle tundub, et ta on mu läheduses. Tal oleks äärmiselt hea meel olnud praegu, nähes teid siin, keda ta väga austas, Eesti Televisiooni ja ka mind teda esindamas, sest ta usaldas ja armastas.
Teil oli enam kui kuu aega Eriga hüvasti jätta, oma elu armastuse ja hingesugulaseda. Mida Eri teile ütles?
See on ka väga valus ja südantlõhestav teema. See oli pikk aeg, kui ma viibisin haiglas, ja see oli kahes perioodis. Ühel korral me võitsime, elu võitis. Kuidagi mulle tundus, et ta alati võidab; et ta on juhtiv persoon. Kui saabus see kriitiline hetk... Me alati arutasime kõike, alati käisime läbi kõik meie probleemid või küsimused, et mida teeme või ei tee, nendel vähestel aegadel, kui see oli võimalik, sest alati oli kiire elada. Ta ütles mulle haiglas, et ta enam ei suuda, ta enam ei soovi. See oli murdehetk, kus ma hakkasin nutma ja ma ütlesin, et kui see on sinu soov ja tahe, siis ma austan seda ja ma saan hakkama. See oli läbi pisarate ja läbi valu. See kahekõne oli väga lühike, aga kuidagi meeldejääv. Sel hetkel ma ei aktsepteerinud seda, et see võiks olla tõelisus.
Äraminek on alati šokk ja mul oli viimase hetkeni see lootus, et me tuleme siit koju. Meie armastus on nagu filmilõik, mis jäi pooleli. Meil oli väga soe suhe. Eri ütles mulle viimasel ajal, et kuule, kas kuidagi oleks võimalik sinuga uuesti abielluda? See oli nii naljakas mulle. Ütlesin, et kui tuleb 25 aastat täis, siis teeme pulmad. Mul on paberi peal, kus ta kirjutas tekstina mulle lause, et «ma armastan sind» ja tänas jumalat, et talle on selline naine saadetud. See oli tore avastus. Kiire-kiire oli alati. Ma muidugi teadsin seda ja kuidas ta hoolitseb kõigi eest. Aga see armastus jäi pooleli.