2500-aastasel foiniiklasel on geneetiline seos küttide-korilastega

Foto: SCANPIX

Uus-Meremaa Otago ülikooli teadlaste sõnul võib 2500-aastase foiniiklase DNA abil inimkonna rändeajaloo osaliselt ümber kirjutada, sest tal on geneetiline seos küttide-korilastega.

Tegemist oli esimese korraga, mil foiniiklase jäänustest saadi geneetilist materjali ja see näitas, et tegemist ei olnud aafriklase, vaid eurooplasega, edastab seeker.com.

Foniiklane, kes leiti 1994. aastal Tunesiast iidse Kartaago lähistelt Byrsast, sai nimeks Ariche. Rooma kindral Scipio Aemilianus Africanus ründas Byrsat Kolmanda Puunia sõja ajal, linn hävitati 146 eKr.

Sellest ajast pärineb ka Rooma senaatori Cato Vanema kuulus ütlus «Ceterum Censeo Carthaginem Esse Delendam»  (Muideks, Kartaago tuleb hävitada). Roomal see lõpuks õnnestus.

Foiniiklase skelett leiti juhuslikult kui puid istutanud mees kukkus iidsesse pooleldi varisenud hauda.

Skeletiuuring näitas, et foiniiklane suri 19 – 24-aastasena, ta oli 170-sentimeetrine ja küllalt jässakas. Hauas leidunud aarete järgi arvatakse, et ta kuulus Kartaago eliiti.

Foiniiklasele tegi geeniuuringu Uus-Meremaa Otago ülikooli geneetik Lisa Matisoo-Smith ja see näitas et see mees kuulus haruldasse Euroopa haplogruppi, mille tähistus on U5b2cl.

Mehe emapoolne liin pärineb Vahemere põhjaosast, oletatavalt Ibeeria poolsaarelt.

See 2500 aastat tagasi Põhja-Aafrikas Kartaagos elanud foiniiklane on esimene, kellelt leiti Euroopa mitokondriaalset haplogruppi U5b2cl.

«U5b2cl haplogruppi peetakse Euroopa kõige vanemaks ja seda leidub näiteks Loode-Hispaania koobastest leitud küttidel-korilastel,» teatas Matisoo-Smith.

Ta lisas, et Lähis-Idast sisserännanud põllumehed tõrjusid kütid-korilased välja, kuid viimaste geneetiline liin säilis mõnes paigas, näiteks Ibeeria poolsaarel kauem. Põhja-Aafrikas asunud Kartaago oli kunagi inimkonna «sulatusahi», kus olid koos mitme rahva ja kultuuri esindajad.

Tänapäeval leidub nimetatud haplogruppi Euroopas vähem kui ühel protsendil elanikkonnast.

«Meie uuring näitas, et Ariche´i mitokondriaalne geneetiline koostis on kõige enam sarnane tänapäeval Portugalis elavate inimeste geenidega. Samas ei leidu sellist mitokondriaalset DNAd näiteks Lähis-Idas elavatel inimestel,» jätkas uurija.

See seab kahtluse alla foiniiklaste päritolu, sest senise teooria kohaselt pärinevad need maadeavastajatest kaupmehed Lähis-Idast tänapäeva Liibanoni aladelt. Teada on, et foiniiklased jõudsid oma rännakutel üle Vahemere küllalt kaugele, ka Ibeeria poolsaarele, kuhu nad rajasid oma asulad ja kaubanduskohad.

Foiniiklased rajasid tänapäeva Tuneesiasse kaubanduslinna Kartaago, millest hiljem sai Põhja-Aafrika üks tähtsamaid keskusi.

Hoolimata oma tähtsast ja suurest panusest lääne tsvilisatsiooni arengusse, kadusid foiniiklased ajalooareenilt pärast Roomaga peetud Puunia sõdasid.

«Foiniiklastest seni küllalt vähe teada, nende kohta on infot vaid rivaalideks olnud kreeklaste ja roomalste kirjutistes. Nüüdne geeniuuring andis selle rahva kohta uut teavet, mis võib muuta rändeajalugu,» nentis Matisoo-Smith.

Wikipedia: haplogrupp on sarnaste DNA variantide (haplotüüpide) kogum. Haplogrupid defineeritakse tähestiku tähtede järgi, alagruppide nimed koosnevad täiendavatest numbrite ja tähtede kompinatsioonidest (näiteks R1b1).

Kartaago (foiniikia Kart Hadašt (uus linn), vanakreeka Καρχηδών (Karchedon), ladina Carthago) on foiniiklaste rajatud linn Põhja-Aafrikas Vahemere lõunakaldal.

Tüürose foiniiklased rajasid Kartaago 815 eKr vahepeatuskohaks teel Lõuna-Hispaaniasse.