/nginx/o/2011/01/12/497459t1h903f.jpg)
Vana naljaküsimus on, kuidas sipelgasiilid seksivad. Ja vastuseks: okaste tõttu väga ettevaatlikult.
Sipelgasiilid harrastavad grupiseksi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid Austraalia Tasmaania saare loodusuurijate kinnitusel ei ole need loomad kopuleerumisega just eriliselt ettevaatlikud, kirjutab Discovery News.
Uuring näitas, et sipelgasiilid ei harrasta turvaseksi ning paarituvad väga erinevate partneritega.
Sipelgasiilide uurija Gemma Morrow uuris nende loomade paljunemiskäitumist kolm aastat. Ta pani nende pesadesse infrapunakaamerad ning kasutas ka ultraheli.
Uuring andis üsna üllatavad tulemused.
«Sipelgasiilid harrastavad nii-öelda grupiseksi, milles osaleb üks emane ja mitu isast. Põhjus selles, et emased ei anna järglasi igal aastal. Selle tõttu on seksuaalselt aktiivseid emaseid vähem kui isaseid. Mitu isast kopuleeruvad siis ühe emasega,» selgitas uurija.
Morrow lisas, et isased võivad püüda kopuleeruda ka talveunes olevate emastega.
«Isased ärkavad talveunest üks kuu varem kui emased ning neil käivitub kohe vajadus paarituda. Osa emaseid võib isaste tegevuse peale üles ärgata. Paaritumine toimub, kuid emased ei pruugi siis veel täiesti ärkvel olla, kuna nende kehatemperatuur on veel liiga madal,» jätkas uurija.
Morrow sõnul võivad emased pärast paaritumist uuesti mõneks ajaks magama jääda.
Austraalias on sipelgasiil väga levinud loom.
«Ainus imetaja, keda veel rohkem ja laiaulatuslikumalt leidub, on hiir,» nentis teadlane.
Uuringus osalenud teise teadlase Stewart Nicoli sõnul said nad väärtuslikku informatsiooni, mis on munevate loomade paaritumine.
«Paljud arvavad, et sipelgasiilid on primitiivsed loomad, kes on evolutsiooni jäänukid. Kuid tegelikult on nad Austraalia põlisasukad ning väga levinud,» lisas Nicol.
Nicoli sõnul on sipelgasiilid erilised, kuna nad on imetajad, kes munevad.
«Maailmas on umbes 6000 imetajaliiki, kuid vaid viis neist munevad. Sipelgasiil on üks neist,» lausus uurija.
Sipelgasiil (Tachyglossus aculeatus) on ainupiluliste seltsi kuuluv pikkade okastega ürgimetaja. Ta keha pikkus kuni 40 sentimeetrit. Koon on pikk, hambad puuduvad, pikk limane keel on kohastunud sipelgate ja termiitide haaramiseks käikudest. Ta muneb 1-2 muna ja haub neid kõhul olevas kukrus.