Rebased tunnetavad Maa magnetvälja

Rebane Foto: SCANPIX

Saksamaa Dusiburg-Esseni ülikooli teadlaste sõnul ei ole rebased lihtsalt kavalad, vaid neil on ka hea suunataju.

Rebased tunnetavad Maa magnetvälja ning juhinduvad hiirtele, jänestele ja uruhiirtele jahti pidades sellest, kirjutab Daily Mail.

Loomauurijad tegid kindlaks, et rebased haaravad saagi järele kirde suunast, hoolimata sellest, kus nad on või milline on aeg.

Uurijad lisasid, et rebaseid aitab nende hea kuulmise ja suunataju kombinatsioon.

Avastus näitas, et rebane kuulub nende loomade hulka, kellel on ilmakaarte suhtes hea vaist.

Saksa teadlased on varem tuvastanud, et ka karjas elavad metsloomad juhinduvad Maa magnetväljast. Kui kari puhkab, siis on nad kõik näoga ühes suunas.

Professor Hynek Burda ja ta meeskond uurisid Tšehhi Vabariigis 65 paigas 84 rebast kahe aasta jooksul.

Rebased tavaliselt hüppavad õhku ja siis maanduvad saagil. Teadlased tegid uuritud rebaste juures kindlaks 592 nii-öelda jahihüpet. Juurde märgiti ka kellaaeg, ilmaolud ja hüppe suund.

Uuring näitas, et rebased eelistavad olla enne saagi kallale hüppamist peaga kirde suunas. Selles suunas hüppamine on efektiivsem.

«Rebastel on hea suunataju, kuid nad eelistavad kirde suunda. Sellist eelistust ei saa selgitada päevavalgusega, kuna rebaseid jälgiti ööpäeva erinevatel aegadel. Samuti ei saa seda panna tuule suuna arvale. Arvame hoopis, et rebased juhinduvad Maa magnetväljast, mis aitab neil «mõõta» kui kaugel saak on. Täpse asukoha teadmine teeb nende jahtimise väga efektiivseks,» selgitasid uurijad.

Rebased on võrdlemisi väikesed metsloomad, kaaludes keskmiselt vaid 5,4 kilogrammi. Seega mitte rohkem kui suur kass.

Rebased on üksinda jahti pidavad loomad, kes ei ütle ära ka taimedest, putukatest, linnade prügikastides leiduvates toidujäätmetest ning väikestest imetajatest. Nad söövad harva midagi suuremat kui jänes.

Üha enam on Euroopa rebased hakanud inimasulates käima süüa otsimas.