/nginx/o/2016/05/25/5431341t1h35cb.jpg)
Kas pärast pikka fotosünteesirikast päeva vajavad puud öisel ajal rahu ja jäävad magama? Teadlaste sõnul saab «magamist» mitmel moel defineerida, kuid öösel puud tõesti magavad.
Kas puud magavad öösel?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome geouuringute instituudi teadlased tegid katse kahe arukasega (Betula pendula), kasutades laserit, mis mõõtis nende puude oksade ja lehtede liikumist, edastab Live Science.
Üks puudest asus Austrias, teine Soomes ja neid mõlemaid jälgiti septembris alates päikeseloojangust kuni päikesetõusuni kuivadel tuulevaiksetel öödel. Tegemist oli sügisese pööripäeva lähedase ajaga, mil päev ja öö olid peaaegu sama pikad.
Laserites kasutati infrapunakiirgust, mille abil saadi puul toimunust selge ülevaade. Uurimine näitas, et arukaskede oksad ja lehed vajusid öisel ajal allapoole nagu magaksid, kuid kui saabus hommik kerkisid jälle ülespoole.
«Uuring paljastas, et kogu puu jäi öösel «tukkuma», sellele viitab okste ja lehtede muutunud asend. Muutused ei ole küll suured, viiemeetrisel puul olid need kümme sentimeetrit,» teatas puuteadlane Eetu Puttonen.
Ei ole teada, kas puude «äratuskellaks» on päikesetõus või on puudel oma sisemine «kell».
«Teada on, et puu hakkas ärkamiseks ettevalmistusi tegema natuke aega enne päikesetõusu, selle tõttu võib oletada, et puudel on sisemine kell,» nentis uurija.
Tedlaste sõnul ei olnud puude magamise ja ärkamise avastamine tegelikult midagi uut, sest enamikul elusorganismidel on olemas sisemine kell. Iga aednik teab, et osa lilli paneb ööseks õied kinni ja avab need hommikul ning osa puid teeb sama oma lehtedega.
Botaanik Carl Linneus (1707- 1778) tegi katse, viies lilled pimedasse keldrisse, kuid ka seal allusid lilled öö ja päeva vaheldumise rütmile. Charles Darwin (1809 – 1882) märkas samuti, et taimede lehed ja õied nagu magaksid. Need kaks teadlast uurisid väikeseid potililli, Soome teadlaste uuring oli esimene, mis keskendus suurtele puudele.
Uurijate arvates mängib puude öisel ajal magamises rolli puus olev vedelik ja rakkude siserõhk. Edaspidi on kavas uurida puudes vedeliku liikumist, et saada veelgi täpsem ülevaade puude magamisest ning öö ja päeva rütmile allumisest.