Arheoloogid on pikka aega murdnud pead, kuidas Salisbury tasandikule kerkis megaliitehitis Stonehenge ning kuidas 4000 aastat tagasi suudeti rohkem kui 200 kilomeetri kauguselt Walesi Presili mägedest tuua kohale suured kiltkivilahmakad.
Pildid: Stonehenge`i kivide transportimine oli arvatust kergem (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
University College London teadlaste eilne eksperiment Londonis Gordon Square`il näitas, et Stonehenge`i kivide transportimisel kasutati puidust Y-kujulisi kelke ja rullikuid, mille abil sai kergelt kive edasi nihutada, edastab The Telegraph.
«Katse oli üllatav, sest me ei oodanud, et puidust ja köiest abivahendite abil saab kive nii kergelt liigutada,» lausus ajaloolane Mike Parker-Pearson.
Uuring paljastas, et ühetonnise kivi liigutamiseks oli vaja kümmet inimest ja see kivi liikus puidust rullikute abil viie sekundiga kolm meetrit.
Eksperimendis liigutati kiltkive lühikest aega ja lühikesel teekonnal, kuid oletatakse, et sajandeid tagasi suudeti neid kive liigutada tunnis umbes 1,6 kilomeetrit.
Katses osalenud ajaloolase Barney Harrise sõnul arvestasid nad esmalt ühe kivi liigutamisel 15 inimesega, kuid kiiresti selgus, et saab hakkama ka kümnega.
«Tuleb arvestada faktiga, et meie kiviliigutamine toimus siledal pinnal, kuid Stonehenge`i ehitajatel tuli kivid kohale vedada hoopis kirjumal maastikul, kus oli nii tõuse kui languseid. Kuid rullikute süsteemi ja Y-kelku saab kasutada ka muutuval maastikul,» lisas Harris.
Ajaloolaste andmetel kasutasid pudust rullikuid ja Y-kujulisi kelke suurte esemete transportimisel mitmed tööstusajastu eelsed ühiskonnad nagu näiteks India Maram Naga hõim ja Jaapani ainud 2000. aastate paiku eKr.
«Seda süsteemi kasutasid samuti hiinlased oma Igavese Linna ehitamisel, sest osa kiviplokke kaalus 123 tonni. On ka neid, kelle arvates kasutati Stonehenge`i puhul härgi, kes vedasid kiviplokke enda taga, kuid katse näitas, et inimesed suutsid kive kiiremini edasi nihutada kui loomad oleksid suutnud,» selgitas Harris.
Järgmiseks tahetakse saada täpne aeg, mis kulus kivide transportimiseks kivimurrust Stonehenge`i ehituspaigale.
Stonehenge`is leidub kahte sorti kive, esimesed on kohalikud suured liivakivid, mille kohaletoomisega ei pruukinud raskusi olla, teised on sinakad kiltkivid, mida leidub vaid Walesis. Ilmnes, et need kiltkivid pärinevad kahest mivimurrust, Carb Goedogist ja Rhos-y-felinist.
Sealsed kiltkivid moodustasid sambaid, mille tõttu oli neid kerge kätte saada ja töödelda. Esmalt leiti kiltkivis sobiva suurusega pragu, millesse pandi puidust kiilud ja lasti vihma sadada. Vihm lõhkus kivi edasi ja seda oli hiljem kerge välja tahuda.