/nginx/o/2016/05/23/5424799t1h18a0.jpg)
Briti Buckinghami ülikooli teadlaste uuring näitas, et ristsõnade lahendajatest suur osa on teadusliku mõtteviisiga ja neid ei huvita niivõrd sõnade leidmine vaid lahendamine.
Ristsõnade lahendajad on teadusliku mõtteviisiga ja neid ei huvita sõnad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
800 isikuga tehtud uuringu kohaselt on isikutel, kes lahendavad päevas umbes üks tund ristsõnu, mingil alal teaduskraad, edastab The Telegraph.
Inimesed ei lahenda ristsõnu uute sõnade ja mõistete õppimise pärast, vaid lahendamise entusiasmist ja mõistatuse «läbihammustamise» pärast.
«Head ristsõnade lahendajad lähenevad lahendusele mittetraditsioonilisest vaatenurgast, matemaatilisest või algebralisest küljest. Nende jaoks on ristsõna nagu uur matemaatikaülesanne,» teatas uurija Kathryn Friedlander.
Teadlasi huvitas ka see, miks inimesed üldse ristsõnu lahendavad, kuigi see on lihtsalt ajaviide.
Friedlanderi sõnul annab ristsõna võimaluse vabal ajal ajusid ragistada, mitte televiisorist mõnda «ajuvabadust» vaadata.
Ilmnes, et uuringus osalenutest rohkem kui 400 isikul oli reaalteaduslik taust, samas vaid 27 protsendil ehk 216 oli kultuuri- või kunstialane taust.
Kõige paremini ja kiiremini lahendasid ristsõnu matemaatika või IT taustaga katsealused.