Nobeli kirjanduspreemia saanud Colombia kirjaniku Gabriel Garcia Marquezi osa tuhka maeti Colombia Kariibi mere äärsesse linna Cartagenasse, kus sai alguse ta kirjanikukarjäär.
Pildid ja video: kirjanik Gabriel Garcia Marquezi matmispaigast loodetakse vaatamisväärsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile toimus Cartagenas koloniaalajastu La Mercedi kloostris Marquezi matmispaigas oleva pronksist büsti avamine, kohal oli lisaks võimuesindajatele ka kirjaniku pere, kaasa arvatud lesk Mercedes Barcha ja poeg Rodrigo Garcia Barcha ning sõbrad, edastab The Telegraph.
Marquezi kremeeritud surnukeha matmispaigast, millel on büst, loodetakse Cartagena uut vaatamisväärsust. Tegelikult ei ole kogu tuhk Cartagena kloostris vaid pool, ülejäänud on Mehhikos, kus kirjanik 2014. aastal 87-aastasena suri, olles selles riigis elanud alates 1960. aastatest.
Cartagena linnapea Manuel Vicente Duque edastas Twitteris, et Marquez, hüüdnimega Gabo on alati kolombialaste südames ja alati Cartagenaga.
Gabriel Garcia Marquez sündis 6. märtsil 1927 Cartagenast umbes 160 kilomeetri kaugusel asuvas Aracatacas, mis oli banaanikasvatus asula, kuid ta kirjanikukarjäär algas suurlinnas Cartagenas, kus ta ülikoolis õppis õigusteadust. Õpingute ajal töötas ta raha teenimiseks kohalikus väljaandes El Universal.
Marquesi kirjandusliku pärandi hulka kuuluvad sellised maailmakuulsad teosed nagu «Sada aastat üksildust», «Patriarhi sügis», «Väljakuulutatud mõrva kroonika», «Armastus koolera ajal» ja veel teisi.